Rütmihäired

Rütmihäireid on erinevaid, alustades lisalöökidest ja lõpetades eluohtlike rütmihäiretega. Nende mõistmiseks on vaja aru saada südame ehitusest ja kuidas impulsid südames liiguvad.
Südame ülesanne on pumbata verd kogu kehasse. Südamel on neli kambrit ehk õõnsust (joonis 1). Ülemisi kambreid nimetatakse kodadeks ja alumisi vatsakesteks, mis omakorda jaotatakse vastavalt vasakuks ja paremaks kojaks ning vasakuks ja paremaks vatsakeseks. Kogu organismist kogunev veri pumbatakse kodadest vatsakestesse, kust iga südamelöögiga suunatakse veri paremast vatsakesest kopsudesse. Vasakust vatsakesest liigub veri mujale organismi.

Südamelihas tõmbub kokku automaatse elektrilise signaali mõjul, mis saab alguse siinussõlmest. Siinussõlm juhib südame kambrite rütmilist kokkutõmbumist. Elektriline signaal levib siinussõlmest läbi mõlema koja atrioventrikulaarsõlme (AV-sõlm) ja liigub südame alaosas asetsevatesse vatsakestesse.
sydameehitus
Joonis 1. Südame ehitus (allikas: https://www.researchgate.net/figure/Heart-Anatomy-and-Electrical-Conduction-System_fig1_303970402).

Elektriline impulss põhjustab südamelihase kokkutõmbumise niimoodi, et alguses tõmbuvad kokku kojad, mille tulemusena pumbatakse veri vatsakestesse. Seejärel tõmbuvad kokku vatsakesed, mis pumpavad verd nii kopsudesse kui ka kogu kehasse.
Südame normaalset rütmi nimetatakse siinusrütmiks.
Lisaks eelpool mainitule võivad olla kaasasündinud lisajuhteteed, mida mööda impulsid liiguvad, põhjustades teatud olukordades kiiret südamerütmi (tahhükardiat).

Rütmihäirete jaotus
Rütmihäirete korral toimub mingisugune kõrvalekalle tavapärasest normaalsest rütmist ehk siinusrütmist. Rütmihäired võivad olla hootised ja mööduvad või püsivad ning neid saab joatada erinevalt: 

  • südame löögisageduse alusel - aeglased (brardükardiad) või kiired (tahhükardiad) südamerütmid
  • kust rütmihäirete pärineb - atrioventrikulaarsõlmest nö kõrgemal ehk kodade tasemelt (supraventrikulaarsed) või vatsakestest (ventrikulaarsed)
  • kas südamelöögisagedus on regulaarne või mitte.

Rütmihäirete kaebused
Kaebused võivad erineda sõltuvalt konktreetsest rütmihäirest ning kuidas need vereringesüsteemi mõjutavad. Kõige sagedamini tuntakse südamepekslemist (harvem aeglast südamerütmi) ning lisalööke ja/või pause, harvem õhupuudust, valu rinnus, pearinglust, minestustunnet. Rütmihäired võivad põhjustada ka teadvuskaotust ja äkksurma.

Rütmihäirete põhjused
Rütmihäirete põhjuseid on erinevaid:

  • südame isheemiatõbi (sh käesolev südamelihase infarkt või sellest tingitud arm südamelihases)
  • südamelihase haigused (kardiomüopaatiad)
  • klapirikked
  • kilpnääme ala- või ületalitlus
  • kõrgvererõhktõbi
  • uneapnoe
  • narkootikumide kasutamine
  • alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine
  • diabeet
  • stress
  • teatud ravimid

Diagnostika
Rütmihäiret saab kõige paremini diagnoosida elektriokardiogrammi (EKG) abil. Kuna rütmihäired on sageli hootised, ei ole võimalik neid alati EKG tegemise ajal dokumenteerida, mistõttu on võimalik kasutada teisi meetodeid – ööpäevane rütmimonitooring (EKG-Holter), naha alla paigaldatav seade rütmi jälgimiseks (ingl k implantable loop recorder) või südamerütmuri (kardiostimulaatori) olemasolul aparaadi mälust endast.

Ravi aluseks on sageli elustiili muutus ning sellele lisaks kas tablettravi, rütmi taastamine elekteršoki abil (elektriline kardioversioon), kateeterablatsiooni protseduur või südamerütmuri (kardiostimulaatori) paigaldamine. Ravi sõltub konkreetsest rütmihäirest.