Kodade virvendusarütmia

Rütmihäired

Kodade virvendusarütmia olemus
Kodade virvendusarütmia (KVA) on rütmihäire, mida iseloomustab ebaregulaarne südametöö. Siinussõlm ei koordineeri südame rütmi (vaata "Rütmihäirete" alt infot südame ehituse kohta). Südame ülemised osad ehk kojad võbelevad kiiresti ja kaootiliselt, mille tulemusena ei tõmbu kojad regulaarselt kokku ja vere voolamine vatsakestesse aeglustub. Ebaregulaarset ja kiiret kodade võbelemist kannab AV-sõlm üle ka vatsakestele, mis põhjustab nendegi ebaregulaarse kokkutõmbumise. Selle tagajärjel on kodade virvendusega inimesel pulss ebaregulaarne.
Näitena võiks tuua analoogia veega: kui visata kivike vette, hakkavad veepinnal levima korrapärased lained. Sarnaselt toimub erutuslaine levik normaalse südametöö korral (elektrilise impulsi mõjul tõmbuvad südame erinevad osad järjekorras kokku). Kui aga visata vette mitu kivikest korraga, siis korrapäraseid laineid ei teki ja veepinnal on terve rida kaootilisi, ebaregulaarseid lainekesi. Samasugune toime on ka kodade virvendusel südame löökidele.

Kodade virvendusarütmiat soodustavad elustiilitegurid
Kõige sagedasem KVA teket soodustav tegur on vanus. Üle 50-aastastel inimestel kahekordistub KVA tekkerisk iga kümne aasta tagant. Lisaks vanusele mõjutab erinevate haiguste teket ka elustiil. Kõikide järgnevate tegurite mõjutamine vähendab KVA-sse haigestumise riski ning haiguse olemasolu korral rütmihäire episoodide esinemist:

  • suitsetamine
  • alkoholi tarbimine
  • ülekaal ja rasvumine
  • vähene füüsiline aktiivsus
  • tasakaalustamata ja vale toitumine
  • stress

Kodade virvendusarütmiat soodustavad haigused

Kodade virvendusarütmia sümptomid
Kõige tavalisemad sümptomid on südamepekslemine, värin rindkeres või tunne, et süda on rütmist väljas. Võivad esineda ka õhupuudus, väsimus, rindkerevalu, pearinglus või uimasus, minestustunne või minestamine, ärevus või hirm, muutus tavapärases pulsisageduses. Kui Sul esinevad sellised sümptomid, siis katsu oma pulssi. Tasub ka teada, et mõnedel inimestel ei kaasne virvendusarütmiaga mingeid sümptomeid.

Kodade virvendusarütmia tüsistused
Paljud inimesed elavad kodade virvendusarütmiaga aastakümneid. Seisund ei ole otseselt ohtlik, aga võib põhjustada tüsistuste tekkimist. Olulisemad tüsistused on insult ja südamepuudulikkus.

Kodade virvendusarütmia diagnoosimine
Kodade virvendusarütmia diagnoosimiseks on vaja minna arsti vastuvõtule, kes teeb läbivaatuse ja uuringud. Peamised uuringud on järgmised:
1. Elektrokardiogramm ehk EKG (. EKG on KVA diagnoosimise alus.
2. Holteri monitooring. See on 24 tunni või vajaduse korral pikema aja jooksul tehtav EKG. Seda uuringut tehakse juhul, kui rütmihäired esinevad harva ja neid ei ole õnnestunud EKG-le salvestada. Patsient ei pea uuringu vältel olema haiglas ning võib teha peaaegu kõiki tavapäraseid toiminguid. Uuringu tegemise ajal palutakse patsiendil üles kirjutada oma tegevused ja samuti sümptomid, kui neid peaks esinema.
3. Südame ultraheliuuring ehk ehhokardiograafia. Tegemist on uuringuga, kus vaadeldakse südant läbi rindkereseina (transtorakaalne ehhokardiograafia) või söögitoru kaudu (söögitorukaudne ehhokardiograafia). Uuringul hinnatakse südame ehitust ja tööd.
4. Vereanalüüs. Vereanalüüsiga on võimalik täpsustada organismi seisundit ja välistada teisi haigusi, mis võivad kodade virvendusarütmiat esile kutsuda.
Arst võib otsustada teha lisaks muid uuringuid.

Kuidas leida oma pulss?
Pulsi katsumine võimaldab hinnata südamelöökide regulaarsust ja sagedust. Kuna kodade virvendusarütmia võib mõnikord olla väheste või ebamääraste sümptomitega, siis aitab regulaarne pulsi katsumine selgitada, kas on tekkinud südamerütmihäire või mitte. Tavapäratult kiire, aeglane või ebarütmiline pulss mõõtmisel viitab südamerütmihäirele. Pulsi mõõtmiseks vali endale sobiv viis kas randmelt või kaelalt.

Randmelt katsumiseks pane ühe käe sõrmed teise randme
peopesapoolsele pinnale pöidla lähedal (vt pilti):		 Kaelalt mõõtmiseks pane sõrmed kaelal kõrisõlmest umbes kaks
sentimeetrit paremale või vasakule (vt pilti):


Keskendu kõigepealt pulsi regulaarsuse hindamisele. Pulss on regulaarne, kui saad rütmi lugeda. Üksikud vahelöögid ei tähenda ebaregulaarset rütmi. Kui pulss pole regulaarne, on tegemist ebaregulaarse rütmiga, mis võib viidata kodade virvendusarütmiale.
Seejärel hinda pulsi sagedust. Vaata kella ning loe pulsilööke 30 sekundi jooksul. Korruta tulemus kahega, et saada pulsisagedus ühes minutis. Kui soovid, võid lugeda pulsilööke pikema aja, näiteks 60 sekundi jooksul. Normaalne pulsisagedus on rahuolekus 60–100 lööki minutis. Pulsi hindamine automaatse vererõhuaparaadiga ei asenda käega pulsi katsumist.

Kodade virvendusarütmia ravi
Kodade virvenduse episood (paroksüsm) võib mööduda iseenesest. Kui nii ei juhtu, siis proovitakse südame rütmi taastada (esmakordsel haiguse ilmnemisel), eriti füüsiliselt aktiivsetel ja väljendunud kaebustega patsientidel. Normaalne siinusrütm üritatakse saavutada veresoonde manustatava ravimiga (medikamentoosne kardioversioon) või narkoosis tehtava elektrilöögiga läbi rindkere (elektriline kardioversioon). Üle kahe ööpäeva kestnud rütmihäire puhul ei saa südame rütmi taastada ilma vähemalt kolm nädalat kestva verdvedeldava ehk antikoagulantravita. Vajaduse korral tehakse enne rütmi taastamist söögitorukaudne ehhokardiograafia uuring, et välistada südameõõne trombi.
Kodade virvendus on enamasti krooniline haigus. Aja möödudes muutuvad kodade virvenduse episoodid tavaliselt sagedasemaks ja tihti kujuneb välja püsiv rütmihäire. Seetõttu alustatakse sageli juba esimese kodade virvenduse episoodi ajal ravi beetablokaatoritega, et ära hoida uusi kodade virvenduse episoode. On võimalik, et hiljem lisatakse raviskeemi ka teisi ravimeid.
Korduvad kodade virvenduse episoodid põhjustavad sageli ebameeldivaid kaebusi, tavaliselt on need ebameeldivamad kui püsivaks muutunud kodade virvendus. Mõnedel patsientidel on südamearst soovitanud kodade virvenduse episoodi tekkimisel võtta kodus ühekordse suukaudse annusena antiarütmikumi (nn „tablett taskus“ ravivõimalus).
Kodade virvenduse episoodide sagedust on võimalik vähendada kateeter-ablatsioonraviga. See on protseduur, kus kohaliku tuimestuse all viiakse piki veresoont südamesse kateeter, millega rütmi häiret põhjustavad südamepiirkonnad elektriliselt kõrvetatakse (ablatseeritakse) (joonis 3). Selle protseduuriga on võimalik vältida rütmihäire ülekandumist tema tekkekohast ülejäänud südame piirkondadele. Protseduur on edukas enamasti vaid suhteliselt terve südamega patsientidel, kellel esineb sagedasi kaebusi põhjustavaid kodade virvenduse episoode.

Joonis 3. Rütmihäiret põhjustavad südamepiirkonnad kõrvetatakse elektriliselt (ablatseeritakse) (allikas: Tim Phelps, 2017. John’s Hopkins University, AAM).

Rütmi taastamine on enamasti turvaline protseduur, kuid sageli korduvate kodade virvenduse episoodide tagajärjel võib arsti ja patsiendi kokkuleppel rütmi taastamisest loobuda. Sel puhul üritatakse püsiva kodade virvendusega harjuda pulsisagedust kontrolliva (peamiselt beetablokaatoritega) ravi abil. Enamasti on püsiva kodade virvendusega patsiendi rahuoleku pulsisageduse eesmärk alla 110 löögi minutis. Harvadel juhtudel ravitakse kiiret kodade virvendust südamestimulaatori paigaldamisega ja atrioventrikulaarse sõlme (vaata joonist 1) ablatseerimisega. Sel juhul muutub pulss regulaarseks (stimulaatorirütm) ja ebaregulaarse rütmihäire kaebused kaovad.
Kui on otsustatud rütmi taastamisest loobuda, siis kaebusteta või väheste kaebustega kodade virvendusega patsientidel ei vähene oodatav eluiga ja ei halvene elukvaliteet.

Insuldi ennetamine vereveldadajaga
Insult on enim kardetud KVA tüsistus. Insuldi riski vähendamiseks peab valdav osa KVA-ga patsientidest kasutama vere hüübimist takistavat ehk  antikoagulantravi. Antikoagulantravi on eriti oluline nende kodade virvendusega patsientide jaoks, kelle insuldirisk on suur. Arst hindab ravi määrates patsiendi insuldi- ehk tromboosiriski ning veritsusohtu. Mitmed alla 65-aastased patsiendid ei vaja püsivat hüübimisvastast ravi. Samas alustatakse antikoagulantravi enamikul üle 65-aastastel ja kõigil üle 75-aastastel kasvõi ühe kodade virvenduse episoodiga patsientidel. Antikoagulandina kasutatakse kahte tüüpi ravimeid: varfariini ja otseseid antikoagulante. Varfariinravi puhul on vaja regulaarselt
mõõta verest INR hüübimisnäitajat, mille väärtusest sõltuvalt määrab arst või õde varfariini annuse. Otseseid antikoagulante (abiksabaan, dabigatraan, edoksabaan, rivaroksabaan) kasutades ei ole INR-i mõõtmine vajalik. Samas on ka nende puhul vaja hinnata veritsusriski ja teha regulaarselt vereproove, et hinnata neerufunktsiooni. Varfariinravi korral, kuid mitte otseste antikoagulantide tarvitamisel peab vältima suuri muutusi suure K-vitamiini sisaldusega toiduainete (nt kapsas, lehtsalat jpt) tarbimisel.
Kuna mõned valuvaigistid (nt ibuprofeen) suurendavad veritsusriski, siis ei soovitata neid koos antikoagulantidega tarvitada. Lisaks on vaja nõu pidada apteekri, arsti või õega, kui on soov kasutada muid käsimüügiravimeid või toidulisandeid, kuna neil võivad olla koostoimed kasutatavate ravimitega. Aspiriin ei ole antikoagulant ja see ei vähenda piisavalt insuldi riski. Seetõttu seda tänapäeval KVA patsientidel insuldi ennetamiseks ei kasutata.

Kuidas käituda rütmihäire episoodi korral?
Kui Sinu raviarst ei ole juhendanud teisiti, siis KVA episoodi kordumise korral tegutse järgnevalt:

Kui tunned terviseseisundis häirivat muutust (vt sümptomite loetelu)

kui leiad, et pulss on kiire ja/või ebaregulaarne, tegutse järgmiselt:


1. Kui rütmihäire on kestnud vähem kui 48 tundi (antikoagulantravi mittetarvitaval patsiendil kuni 24 tundi), on KVA korral võimalik kohe südamerütm taastada. Tööpäeval (kui see on võimalik) pöördu hommikul haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO-sse, söömata-joomata, vähese vee joomine ja igapäevased ravimid on lubatud) või võta ühendust oma raviarsti
või perearstikeskusega.

2. Kui rütmihäire episoodi kestus on teadmata või see on kestnud üle 48 tunni, võta ühendust oma perearstikeskuse või oma eriarstiga.

3. Kui Sinu raviarst on määranud ja õpetanud nn „tablett taskus” ravimi võtmist KVA episoodi kordumisel, tegutse vastavalt õpetusele.


Kui rütm taastub, jätka iga päev oma ravimite võtmist ning tavapärast elu.
Kui rütm ei taastu, pöördu haigla EMO-sse (eelistatult hommikul,
söömata-joomata, vähese vee joomine ja igapäevaste ravimite
võtmine on lubatud) või võta ühendust oma raviarsti või perearstikeskusega.

4. Kui rütmihäire põhjustab sümptomeid, mis on väga häirivad siis kutsuge kiirabi või pöördu EMO-sse.

Ööpäevaringselt saab nõu küsimiseks helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 6630.

 

Kogu materjal pärineb Eesti Haigekassa poolt kinnitatud kodade virvendusarütmia patsiendijuhisest.