Pealehele
Ventrikulaarne tahhükardia
Ventrikulaarne tahhükardia on kiire südame rütmihäire, mille põhjuseks on südamevatsakestest pärinevad ebanormaalsed elektrilised signaalid.
Südame löögisagedust reguleerivad elektrilised signaalid, mis juhitakse perioodiliselt edasi mööda südame elektriliselt aktiivset kude. Normaalne terve südame rahuoleku löögisagedus on vahemikus 60 kuni 90 korda minutis ning selle takti määravad südame ülemistest kambritest (südamekojast) pärinevad signaalid. Seda rütmi nimetatakse siinusrütmiks, kuna südame peamine rütmi allikas on parema koja seinas paiknev siinussõlm.
Ventrikulaarse tahhükardia korral tekivad südame alumistes kambrites (vatsakestes ehk ventriklites) aga ebanormaalselt kiired elektrilised impulsid, mis on enamasti üle 100 korra minutis ning mis ei ole sünkroonis kodades tekkivate elektriimpulssidega. Kuna vatsakestes tekkivad signaalid põhjustavad vatsakeste liiga kiiret ja ebanormaalset kokkutõmmet, võib see põhjustada südame võimetust pumbata piisavalt verd keha ning kopsude vereringesse. Kiire vatsakestest pärineva rütmihäire (ventrikulaarne tahhükardia) korral halveneb oluliselt nii südame võime verd edasi pumbata kui ka täituda.
Kui ventrikulaarne tahhükardia on mittepüsiv ja kestab vaid mõned sekundid, võib see mööduda märkamatult. Kui see aga kestab kauem, võivad ilmneda vereringe häirest tingitud sümptomid nagu pearinglus, rütmihäirete tunnetamine, õhupuudus, rindkerevalu või ka teadvuse kadu ning krambid. Mõnedel juhtudel võib ventrikulaarne tahhükardia põhjustada vereringe täieliku seiskumise ning sel juhul on tegemist südame äkksurmaga. See juhtub enamasti varasema südamehaiguse korral, milleks võivad olla näiteks läbipõetud müokardiinfarkt, südame lihase haigus või geneetilised südamehaigused.
Ventrikulaarne fibrillatsioon
Ventrikulaarse tahhükardiaga lähedalt seotud eluohtlik seisund on vatsakeste virvendus ehk ventrikulaarne fibrillatsioon. Selle rütmihäire korral on vatsakestest pärinevad elektrilised impulsid ülikiired ning koordineerimatud.
Mõni kord võib ventrikulaarne fibrillatsioon tekkida ventrikulaarse tahhükardia tagajärjel, vahel võib ventrikulaarse fibrillatsiooni põhjustada aga üksik ventrikulaarne vahelöök. See rütmihäire esineb peaasjalikult olemasoleva südamehaigusega inimestel nagu näiteks läbipõetud müokardiinfarktiga patsientidel. Harva võib selle põhjuseks olla ravimite või mineraalide muutunud tase veres.
Ventrikulaarne fibrillatsioon põhjustab kiiresti vereringe seiskuse ja äkksurma, kui see ei möödu ise või kui seda kiiresti ei ravita. Kui eluohtlikud rütmihäired lühikese aja jooksul (ööpäeva jooksul) väga sageli korduvad, nimetatakse seda elektriliseks tormiks. Elektriline torm on eluohtlik ning selle ravi toimub võimalusel kõrgema etapi haiglas.
Ravi
Inimesi, kellel on esinenud eluohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired või on nende tekkeks kõrge risk, ravitakse kas ravimite või operatsiooni käigus paigaldatavate seadmetega, mis eluohtliku rütmihäire tekkel seda ravivad. Eluohtlike rütmihäirete ennetamiseks on äärmiselt oluline järgida arsti väljakirjutatud raviskeemi.
Esmaabi osutamine
Eluohtliku rütmihäire ning südameseiskuse korral saavad esmaabi osutada kõik pealtnägijad. Eestis on erinevatesse avalikesse kohtadesse paigutatud mõnisada automaatset kehavälist defibrillaatorit. Väga oluline on ka esmaste elustamisvõtete rakendamine. Kõik inimesed, kelle lähedane on läbi põdenud südamelihase infarkti, südame äkksurma või põeb rasket südamepuudulikkust, peaksid tundma esmaseid elustamisvõtteid.