Atrioventrikulaarne blokaad

Rütmihäired

Atrioventrikulaarne (AV) blokaad on juhtehäire, mille korral elektri liikumine südame vatsakeste ja kodade vahel on häirunud. Tavaolukorras tekib südame rütm kojas asuvas siinussõlmes ning liigub sealt edasi läbi AV sõlme vatsakestesse. AV blokaadi korral elektriimpulsi liikumine aeglustub või ei jõua üldse vatsakestesse. Juhul, kui impulss sinna ei jõua, kasutavad südame vatsakesed oma rütmitekke mehhanisme, mis ei lase südamel juhtehäire tekkimisel seiskuda ning tagavad südame töö madalamal sagedusel. 

 

Haiguse tekkepõhjused
Patoloogilise AV blokaadi sagedasemateks tekkepõhjusteks on idiopaatiline fibroos (e teadmata tekkepõhjusega) ning isheemia (sh südamelihase infarkt), harvem on blokaad tingitud ravimitest, kaasasündinud patoloogiatest või klapiriketest. 

 

AV blokaad jaguneb kolmeks tüübiks:

•   Esimese astme AV blokaad - elektriimpulsi liikumine kodade ja vatsakeste vahel on aeglustunud. EKG-s väljendub see pikenenud PR intervallina > 200ms.

joonis 1
 

 

 

 

 

•   Teise astme AV blokaadi korral mõnele P-sakile järgneb QRS, mõnele mitte. 
Esineb kaks alatüüpi:

   < Möbitz I ehk Wenckebachi perioodika - PR intervall järjest pikeneb, kuni ühele P-sakile ei järgne QRS-i. Pärast seda AV sõlme elektrijuhtivus taastub ning sama muster kordub. Seda tüüpi AV blokaadi võib esineda noorematel ja sportlikel patsientidel ning enamasti ravi ei ole vaja. Kui aga blokaad põhjustab sümptomaatilist madalat pulssi (bradükardiat), siis ravimeetodiks on kardiostimulaatori paigaldamine. 

 

joonis 2

 

   

 

 

 

< Möbitz II tüüpi blokaadi puhul PR-vahemik püsib samana, kuid ootamatult tekib AV blokaad ning impulss jääb üle kandmata. EKG-s väljendub see QRS-i väljalangemisena P-sakkide vahel (tavaliselt esineb perioodika, kus iga kolmas või neljas P-sakk jääb üle juhtimata – vastavalt 3:1 või 4:1 blokaad).

Seda tüüpi blokaad on alati patoloogiline ning väljendub olenevalt väljalangenud löökide hulgale kas pearingluse, presünkoobi (minestamisetunne) või teadvusekaona. Möbitz II blokaadiga kaasneb risk täieliku AV-blokaadi tekkeks, mille tõttu on patsientidele näidustatud kardiostimulaatori paigaldamine.  

 

Joonis 3

 

 

 

 

 

•   Kolmanda astme AV blokaad - elektriimpulss ei levi südame kodadest vatsakestele. EKG-s puudub seos P-sakkide ja QRS komplekside vahel ning südamesagedus on normist oluliselt madalam.

 

Joonis 4
 
 

 

 

Ravi

Kardiointensiivi satuvad patsiendid tavaliselt Möbitz II tüüpi või III astme AV blokaadist tingitud aeglase südamesageduse ning sellega kaasnevate probleemidega (pearinglus, teadvusekaotuse hood, südamepuudulikkus). Patsiendi käsitlus oleneb üldseisundi raskusest ning sellest, kas vatsakestes tekkiv rütm on piisavalt kiire või mitte. Kui seisund on stabiilne, siis patsienti jälgitakse osakonnas kuni rütmihäirete spetsialistid paigaldavad püsiva kardiostimulaatori. Kui seisund on aga raske ning oodata ei ole võimalik, siis paigaldab valvearst kardiointensiivis ajutise stimulaatori. See stabiliseerib patsiendi seisundi, tagades piisava pulsisageduse. Seejärel paigaldavad rütmihäirete spetsialistid esimesel võimalusel püsiva kardiostimulaatori.

Patsiendi infoleht: elu südamestimulaatoriga

  Peter Dazeley / Getty ImagesJoonis 5