Siinussõlme nõrkuse sündroom

Rütmihäired

Siinussõlme nõrkuse sündroom

Siinussõlme nõrkuse sündroomi (SSS) korral on siinussõlme töö häiritud, mistõttu ei suuda see tagada adekvaatset südame löögisagedust. Kõige sagedasemaks põhjuseks on siinussõlme piirkonna sidekoestumine, harvem võib düsfunktsioon esineda tingituna struktuursest südamehaigusest (kardiomüopaatia, reumaatiline südamehaigus, isheemiatõbi), ladestushaigusest, lihasdüstroofiast. Vahel võib põhjus olla mööduv, nt liiga kõrge kaaliumi sisaldus veres (hüperkaleemia), alajahtumine, kilpnäärme alatalitlus, erinevad südame löögisagedust aeglustavad ravimid (nt beeta-blokatoorid või digoksiin).

SSS väljendub bradükardiana või pausidena südametöös. Sageli võib kaasuvalt esineda kodade virvendusarütmia, mille korral südame löögisagedus on kiire, mistõttu seda kutsutakse ka tahhü-bradü sündroomiks. Kaebusteks võib olla aeglasest südametööst tingitud väsimus, uimasus, minestustunne, teadvuskaotus, õhupuudus, rindkerevalu, segasusseisund, südamepekslemine. 

Diagnoosi aluseks on elektrokardiogramm (EKG). EKG tegemise ajal ei pruugi me registreerida aeglast südamerütmi, mistõttu tihti teostatakse ka ööpäevane rütmimonitooring (EKG-Holter), et saada ülevaade ööpäeva keskmistest südame löögisagedustest. Südame ultraheliga (ehhokardiograafia) saame hinnata südame struktuuri ja võimalikke kõrvalekaldeid. Lisaks on vaja teostada vereanalüüsid (neerufunktsioon, vere soolaarvud kaalium ja naatrium, kilpnäärme hormoonid), et hinnata võimalikke ravitavaid põhjuseid.

Kui patsiendi kaebused on põhjustatud aeglasest südametööst, on raviks südamerütmuri (kardiostimulaatori) paigaldamine, eeldusel et muud põhjused on välistatud (jäetud ära südametööd aeglustavad ravimid, hinnatud vereanalüüse). Vahel võib olla vajalik südametööd aeglustavate ravimite (nt beeta-blokatoorite) manustamine, kuna kaasuvalt esineb eelpool mainitud tahhü-bradü sündroom, kui kodade virvendusarütmia (KVA) ajal on südame löögisagedus liiga kiire. Sellisel juhul võib ka kaaluda südamerütmuri paigaldamist, et saaks jätkata beeta-blokatoor raviga. Kui esineb kaasuvalt KVA, on näidustatud ravi verevedeldajaga (antikoagulandiga) vastavalt riskiteguritele.