Klapirikked ja suurte veresoonte haigused

Klapirikked

Läbi südameklappide voolab veri kas kodadest vatsakestesse või vatsakestest veresoonde. Südame paremal pool on nendeks trikuspidaalklapp (kojast vatsakesse) ja pulmonaalklapp (vatsakesest kopsuarterisse), vasakul pool mitraalklapp (kojast vatsakesse) ja aordiklapp (vatsakesest aorti).

Klapirikked jaotuvad kaheks: tekib kas klapiava kitsenemine ehk stenoos või tagasivool läbi klapi ehk regurgitatsioon. Stenooside sagedesemaiks põhjuseks on klapihõlmade sidekoestumine (fibroos) või lupjumine (kaltsinoos), aina vähem esineb reumaatilist südamekahjustust. Regurgitatsioone jaotatakse veel lisaks esmasteks (primaarseteks), kus probleemiks klapihõlmade enda haigus (nt kaasasündinud südamerikked, hõlmade prolaps või kahjustus põletikust jne), ja teisesteks (sekundaarseteks), kus probleemiks klapiava väljavenimine mõne teise südamehaiguse tagajärjel. 

Kaebused on peamiselt tingitud südamepuudulikkusest (eriti haiguse lõppjärgus), aga klapirikked põhjustavad ka rütmihäireid, rindkerevalu, väsimust, harva teadvuskaotust.

Klappirikkeid diagnoositakse südame ultraheliuuringu abil, vajadusel võib abistada kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia uuring.

Klapirikete ravi on ajalooliselt olnud südamekirurgia, kuid pidevalt uuritakse võimalusi ravida neid veresoone kaudu. 
 

Suurte veresoonte haigused

Siinkohal on mõeldud kahte suurt veresoont, mis väljuvad südamest – kopsuarter ja aort.

Kopsuarteri kõige sagedasemaks haiguseks on kopsuarteri trombemboolia, mis võib harvadel juhtudel tüsistuda kroonilise trombemboolilise pulmonaalhüpertensiooniga. Harvem esineb pulmonaalset artereriaalset hüpertensiooni, mille korral tekivad muutused kopsuarteri harude seintes, mis põhjustavad kroonilist kopsuringerõhu tõusu.

Aordi haigustest esineb kõige sagedamini aordi laienemist (aneurüsm) ja kihistumist (dissektsioon).