Kopsuarteri trombemboolia

Klapirikked ja suurte veresoonte haigused

Kopsuarteri trombemboolia on haigus, mille korral on kopsuarteri harudes verevarustus takistatud verehüüve ehk trombi poolt. Trombid ei teki kopsuarteris, vaid rändavad kopsu mujalt organismist, kõige sagedamini jala veenidest (= embolisatsioon). Kopsuarteri trombemboolia sümptomid võivad olla väga varieeruvad ning sõltuvad embolisatsiooni kiirusest ja embolite suurusest. 


Tüüpilised kopsuarteri trombemboolia tunnused on
•    õhupuudus,
•    valu rinnus,
•    (veri)köha.


Vähem tüüpilised kopsuarteri trombemboolia tunnused on
•    seletamatu jõuetus-nõrkus,
•    koormustaluvuse alanemine igapäeva toimingutes,
•    südamekloppimine,
•    ootamatud minestused,
•    äkksurm. 


Haigust on võimalik kliinilise pildi raskuse järgi eristada järgmiselt:
•    Massiivne – tunnuseks hüpotensioon (süstoolne ehk ülemine vererõhk alla 90 mmHg) ja parema vatsakese äge puudulikkus.
•    „Submassiivne“ – tunnuseks parema vatsakese rõhu ülekoormus.
•    Mittemassiivne – enesetunne on vähe häiritud.

 

Ravi
Kardiointensiivravi osakonda hospitaliseerimisele kuuvad raskes üldseisundis massiivse kopsuarteri trombembooliaga patsiendid, kellel esineb hüpotensioon (ehk šokk), äge hingamispuudulikkus või äkksurm. Vajatakse südame ja vererõhu medikamentoosset toetust ja vajadusel ka hingamisfunktsiooni toetust abistava või mehaanilise ventilatsiooni näol. Kardiointensiivravi osakonnas teostatakse kopsuarteri trombemboolia trombolüütiline ravi: veenisiseselt manustatakse kahe tunni jooksul verd vedeldava toimega ravimit alteplaas. Ravi hea efekti korral paraneb patsiendi üldseisund kiiresti. Peale üldseisundi stabiliseerumist jätkab patsient ravi üldosakonnas. Põhiliseks kopsuarteri trombemboolia raviks on antikoagulantravi ehk vere vedeldamine.