Aordiklapi stenoos

Aordiklapi stenoos

Aordiklapp on 3-hõlmne klapp vasaku vatsakese ja keha suurima veresoone, aordi vahel. Aordiklapi stenoosiga on tegu, kui klapi avanemine on piiratud ja väheneb vere hulk, mida vasak vatsake jõuab aorti pumbata. Aordiklapi stenoos ehk ahenemine on tänapäeval kõige sagedasem klapihaigus. Enamasti kimbutab see vanemaealisi inimesi, kuid kui esineb kaasasündinud kahehõlmne aordiklapp, võib see raskelt aheneda juba 20–40 aastasel inimesel. 

Kaebused
Kui tegu on algava, kerges kuni keskmises raskusastmes aordiklapi stenoosiga ei põhjusta see inimesele enamasti mingeid sümptomeid. Kui aga haigus süveneb ja vastab raske aordiklapi stenoosi kriteeriumitele võib see tekitada erinevaid kaebusi. Kõige sagedamini on nendeks: pigistustunne rinnus, väsimus, nõrkus, õhupuudus (eriti koormusel), raskemal juhul teadvuskaotus ehk sünkoop.

Diagnoosimine
Kahtlus aordiklapi stenoosile tekib, kui patsienti kuuldetoruga kuulates on rindkerel iseloomulik kahin (süstoolne kahin, mis kandub kaelaveersoontele). Diagnoosi kinnitab ja raskusastet aitab määratleda südame ultraheliuuring (ehhokardiograafia).

Ravi
Kerge ja keskmise raskusega aordiklapi stenoos sekkumist ja ravi ei vaja. Küll aga on vajalik sellise diagnoosiga patsiente regulaarselt jälgida, et tabada ära hetk, mil patsiendil tekivad kaebused ja klapi stenoos on raske. Miks? Sest sellest hetkest kui tekivad kaebused ja tegu on raske aordiklapi ahenemisega väheneb järsult patsiendi oodatav eluiga. See on vaid 2–3 aastat, kui inimest mitte ravida. Klapi vahetuse korral on aga prognoos väga hea.

Ravivõimalusi on tänapäeval kaks:

• Kiurgiline ravi ehk südameoperatsioon, kus kunstliku vereringe tingimustes eemaldatakse haige klapp ja õmmeldakse kirurgi poolt asemele kas mehaaniline(tavaliselt titaanist) või bioloogiline(kas sea või veise südameklapist/südamepaunast tehtud) aordiklapi protees.
• Kateetri kaudu asetatav klapp ehk TAVI-protseduur (ingl k transcatheter aortic valve implantation). Sel juhul viiakse invasiivakardioloogi poolt uus klapp südamesse läbi reiearteri või aordikaare, oma haiget klappi ei eemaldata, vaid ahenenud klapi sisse asetatakse protseduuri käigus uus südameklapp.  

Eestis ja enamikes maailma riikides on sagedasemaks ravimeetodiks hetkel kirurgiline ravi ehk klapivahetusoperatsioon. Seniste uuringute põhjal on kateetrikaudne ravi mõeldud eelkõige kõrge kirurgilise riskiga patsientidele. See, kas protseduuri saab konkreetse haige raviks rakendada, sõltub ka haige anatoomilistest eripäradest. Järjest enam uuritakse kateetrikaudse klapiprotseduuri ohutust ka madala kirurgilise riskiga haigetel.

Edasine jälgimine
Peale klapi vahetust (nii kirurgilise või kateetrikaudse meetodi järgselt) jäävad patsiendid eluaegsele jälgimisele kardioloogi juurde. Kardioloogi juures peab käima igal aastal ja olenevalt klapi tüübist on erineva sagedusega vaja klapiproteesi ehhokardiograafial hinnata.

Ülioluline on juba enne klapi asendamist proteesiga hammaste hea tervishoid ja see nõue kehtib veelgi rangemalt peale klapi vahetust. Vastasel juhul on kõrge risk südameklapi proteesi põletiku tekkeks, mis on väga raske, pikka antibiootikumravi ja tihti korduvat klapi opereerimist nõudev haigus.