Pealehele
Aort on inimkeha suurim arter. See saab alguse südamest ning suundub esmalt üles, pöördub siis vasakul
e taha selja suunas ning kulgeb edasi alla. Umbes naba kõrgusel hargneb aort niudearteriteks. Aordist lähtuvad arterid varustavad arteriaalse verega kõiki organeid ja kehaosi.
Aort jaotatakse järgmiselt:
• ülenev aort – aordi algusosa, mis suundub ülespoole. Sealt lähtuvad südame pärgarterid.
• aordikaar – sealt lähtuvad arterid, mis varustavad pead ja ülajäsemeid
• alanev aort jaguneb omakorda:
o rinnaaort – asub vahelihasest ülalpool;
o kõhuaort – asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega. Kõhuaordist lähtuvad arterid siseelunditesse (magu, maks, neerud, soolestik, kõhunääre jne).
Aordi sein koosneb kolmest kihist:
• Sisemine kiht ehk intima. See on õhuke kiht, mis vooderdab veresoone seina ja on otseses kontaktis voolava verega
• Keskmine kiht ehk media. See koosneb lihaskiududest ja on teistest kihtidest olulisem paksem. Tagab aordi elastsuse ja pulsatsiooni.
• Välimine sidekoeline kiht ehk adventitia.
Aordi dissektsioon on olukord, kus sisemine kiht rebeneb lahti, veri tungib kihtide vahele ja moodustub kaks kanalit. Enamasti on vallandavaks põhjuseks kõrge vererõhk. Soodustavateks asjaoludeks on kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, varasemad aordi haigused, erinevad sidekoehaigused (Marfani sündroom, Turneri sündroom jm).
Dissektsiooni tõttu võivad sulguda aordist lähtuvate teiste elundite arterid. Vastavalt sellele tekivad ka haigusnähud. Kui dissektsiooni tõttu sulguvad südame pärgarterid, tunneb inimene tugevat valu rinnus ning kardiogrammil on südame infarkti tunnused. Kui umbuvad unearterid, võib haigus kulgeda ajuinsuldina (teadvushäire, minestus, jäsemete halvatus). Neeruarterite sulgumisel areneb patsiendil neerupuudulikkus.
Kõige tüüpilisem dissektsiooni sümptom on äkiline terav valu rinnus või abaluude vahel. Haiged kirjeldavad seda sageli kui rebestavat tunnet. Kui rebeneb kõhuaort, on valu kõhu või selja keskosa piirkonnas. Raskematel juhtudel võib esmasteks sümptomiteks olla äge südamepuudulikkus või äkksurm.
Dissektsiooni ravitakse enamasti kirurgiliselt. Need on pikad ja keerulised operatsioonid, mille käigus paigaldatakse aorti stent või asendatakse kahjustunud aordi osa proteesiga. Aordi dissektsioon on kõrge surevusega haigus. Umbes 20% dissektsiooni haigetest sureb enne haiglasse jõudmist. 33% patsientidest sureb operatsioonil või selle järgselt tüsistustesse.