Südamelihase põletik

Põletikulised südamehaigused

Südamelihase põletik ehk müokardiit

Südamelihase põletiku põhjusteks võib olla nii otsene haigustekitaja (enamasti viirus) või toksilise aine poolt põhjustatud südamelihase rakkude kahjustus kui ka selle järel tekkiv organismi enda immuunsüsteemi poolt vahendatud kudede kahjustus.  Viimase korral immuunsüsteemi esialgu kaitsev reaktsioon võib ebasoodsate tingimuste kokkusattumisel hoopis süvendada südamelihase rakkude kahjustust ja seeläbi põhjustada ägedat või kroonilist südamepuudulikkust.
 
Müokardiit võib tekkida igas vanuses inimestel, kuid kõige sagedamini esineb see noortel ja keskealistel. Äge südamelihase põletik põhjustab enamasti rindkerevalu, millele sageli eelneb hingamisteede või seedetrakti viiruslik nakkushaigus. Müokardiidist võivad märku anda rütmihäired ning EKG muutused. Tihti esineb südamelihase pumbafunktsiooni langus, mida on võimalik täpsustada südame ultraheli või MRT uuringul.
 
Ägeda viirusliku südamelihase põletiku kulg varieerub, kuid enamasti möödub haigus ilma ravita: pooltel juhtudel kaovad sümptomid 2–4 nädala jooksul, kuid umbes veerandil haigetest südamelihase töö häired püsivad ja südamepuudulikkus võib süveneda. Viimasel juhul on põhjuseks kroonilise südamelihase põletiku teke, milles on oluline osa eelnevalt kirjeldatud immuunsüsteemi reaktsioonil. Harvadel juhtudel võib äge südamelihase põletik kulgeda koheselt raske südamepuudulikkuse ja šoki näol ning patsient vajab inteniivravi.
Müokardiidi diagnoosimisel abistavad vereanalüüsid, EKG, südame ultraheli ja MRT.
 
Ravi on peamiselt suunatud südamepuudulikkuse vastu. Valuraviks soovitatakse madalaimas annuses mittesteroidsed põletikuvastaseid ravimeid (nt ibuprofeen või aspiriin). Ägedas müokardiidi faasis tuleks füüsilist aktiivsust piirata nii sportlastel kui ka mittesportlastel vähemalt kuueks kuuks. Tihti ei õnnestu analüüside abil leida põletiktu tekitajat (viirust või bakterit), mistõttu viirusevastast ravimit või antibiootikumi ei määrata. Samuti ei pruugi põletikutekitaja vastasest ravist enam kasu olla, kui patsient jõuab arsti vaatevälja hiljem, kui viiruse või bakteri poolt on kahju tekitatud.