Pealehele
Südame sisekesta põletik ehk endokardiit
Endokardiit on tõsine elu ohustav südame sisekesta või selle osa hõlmav põletikuline haigus. Tavaliselt nakatub üks või mitu südameklappi. Enamustel juhtudest on tekitajaks bakter, kuigi nakkavaks mikroobiks võib olla ka seen. Endokardiidi tekkeks peab mikroob jõudma vereringesse. Vereringesse jõuab mikroob organismi teises osas olevast nakkuskoldest, enamasti hammaste või suupiirkonna põletikukoldest. Tavaliselt suudab immuunsüsteem tappa vereringesse jõudvad mikroobid, kuid vahel jäävad osa mikroobidest ellu ning jõuavad ringleva verega südameklappidele. Klapile kinnitumist soodustab see, kui südameklapp on eelnevalt kahjustunud, näiteks varasema klapihäire või klapiproteesi olemasolul. Endokardiidi tekke risk on suurem ka hüpertroofilise kardiomüopaatia haigetel, süstivatel narkootikumidel (steriliseerimata nõelade korduva kasutamise tõttu) ja nõrga immuunsüsteemiga inimestel (näiteks AIDS haigetel). Aja jooksul võib klapile tekkida mikroobide põhjustatud põletikuline moodustis – vegetatsioon. Vegetatsioonist võib irduda tükikesi – emboleid, mis liiguvad verega teistesse keha piirkondadesse ning põhjustavad seal põletikukoldeid. Arteritesse kinni jäädes põhjustavad embolid arteri varustusalal infarkti, kui see juhtub ajuarterite varustusalal, on tulemuseks ajuinfarkt ehk insult. Endokardiidi tüsistusena võib tekkida ka südamepuudulikkus, seda juhul, kui ravi viibib ning südameklapi nakkuse tulemusena tekib klapipuudulikkus ja üle selle südamepuudulikkus.
Paljudel juhtudel võtab endokardiidi tekkimine aega nädalaid kuni kuid, kuigi on võimalik ka äge haigestumine mõne päeva jooksul. Sümptomitena on täheldatud halba enesetunnet, väsimust, isutust, kõrget palavikku ja valusid üle keha. Küünte alla, sõrmedele ja silmadesse ning ka mujale kehale võivad tekkida laigud.
Endokardiidi kahtlusel võetakse patsiendilt mitmeid vereproove mikroobide tuvastamiseks. Kui vereproovist kasvab välja mikroob, hinnatakse selle tundlikkust antibiootikumidele ning valitakse sobiv antibiootikum mikroobi ravimiseks. Diagnoosi kinnitamiseks tehakse tavaliselt ka südame ultraheliuuring – ehhokardiograafia, kust võib näha klapivegetatsioone, klapipuudulikkuse ja südamepuudulikkuse olemasolu. Endokardiidi tüsistuste kahtlusel võib arst otsustada sooritada lisauuringuid (näiteks kompuuteruuring ajust insuldi kahtlusel).
Endokardiiti ravitakse antibiootikumidega. Antibiootikume manustatakse veeni vähemalt 2–4 nädala jooksul. Juhul kui nakkuse põhjustajaks on seen, kasutatakse seenevastaseid ravimeid. Tüsistuste tekkel võib patsient vajada lisaravi (näiteks südamepuudulikkuse ravimeid). Kuni pooltel juhtudel võib vajalik olla ka südameoperatsioon klapi parandamiseks või asendamiseks klapiproteesiga (tõsise nakkuse puhul, mis ei allu antibiootikumravile).
Juhul kui endokardiit diagnoositakse ning ravi alustatakse varakult, on prognoos tervistumisele hea. Kuna endokardiidi sümptomid sarnanevad paljude teiste haiguste sümptomitega, siis paraku paljudel juhtudel diagnoos hilineb ning nakkus on jõudnud juba südant kahjustada. Osadel juhtudel võib inimene ka surra.