Pealehele
Südamepuudulikkus on südame võimetus varustada piisavalt organismi hapnikurikka verega. Südamepuudulikkuse korral ei suuda süda kas küllalt efektiivselt kokku tõmbuda (pumbafunktsiooni puudulikkus) või lõõgastuda (verega täituda).
Südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid tekib teiste südame-veresoonkonnahaiguste tulemusena. Sagedasemad südamepuudulikkuse põhjused on südame isheemiatõbi (põhjuseks südamelihase verevarustuse puudulikkus veresoonte skleroosi tulemusena), hüpertensioon ehk kõrgvererõhutõbi, südamelihase enda haigused ehk kardiomüopaatiad, südame klapirikked ja südame rütmihäired.
Südamepuudulikkuse korral ei saa organid piisavalt hapnikurikast verd ning organismi võib hakata kogunema vesi. See omakorda põhjustab tavapäraseid kaebuseid, nagu õhupuudus, tursed (enamasti hüppeliigeste piirkond, sääred), väsimus ja jõuetus. Alguses võivad sümptomid tekkida ainult suurel füüsilisel koormusel (näiteks trepist üles minnes). Aja jooksul võivad kaebused süveneda ning esineda ka puhkehetkel näiteks istudes. Sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka muudest põhjustest, nagu näiteks üldisest halvast füüsilisest vormist, kopsuhaigusest (nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) kui ka ülekaalust. Põhjuse saab kindlaks teha arst. Südamepuudulikkus on enamasti krooniline haigus ning sageli esineb perioode, kui sümptomid süvenevad. Siis on vajalik pöörduda arsti poole, kes vajadusel korrigeerib ravi.
Nagu eelpool mainitud esineb kahte erinevat tüüpi südamepuudulikkust:
- langenud väljutusfraktsiooniga* südamepuudulikkuse korral ei suuda südamelihas piisavalt efektiivselt kokku tõmmata ehk pumbata,
- säilunud väljutusfraktsiooniga* südamepuudulikkuse korral on südamelihas liiga jäik ning ei suuda lõõgastuda, et veri, mida edasi pumbata, saaks südamesse sisse voolata. Kasutatakse ka mõistet diastoolne puudulikkus.
*Väljutusfraktsiooniks (inglise keeles ejection fraction ehk EF) nimetatakse vere hulka, mille süda iga löögiga edasi pumpab ning seda mõistet kasutavad arstid sageli südamepuudulikkuse raskusastme iseloomustamiseks.
Esinemissagedus
Südamepuudulikkuse levimuseks peetakse ligikaudu 1–2% rahvastikust ning on pigem vanemaealiste haigus, üle 70-aastaste hulgas on esinemissagedus juba ligikaudu 10%. Eestis võib südamepuudulikkusega patsiente olla seega ligikaudu 25 tuhat.
Diagnostika
Südamepuudulikkuse diagnoosimiseks on vajalik patsiendi esmane läbivaatus (patsiendi küsitlemine sümptomite iseloomu ja tekke osas, kopsu ja südame kuulatlus kuuldetoruga, jalgade tursete hindamine). Uuringutest teostatakse esmalt elektrokardiogramm (EKG) ja röntgenülesvõte rindkerest, mis annab esmast informatsiooni nii südame kui kopsude kohta. Alati tehakse vere- ja uriinianalüüsid. Lisaks teostatakse ehhokardiogramm (südame ultraheliuuring), mis näitab südame seisundit ning töö efektiivsust.