Pealehele
Kolesterool on inimoganismi toimimiseks vajalik aine. Inimese organitest toodab maks ise kolesterooli ning lisaks saame seda erinevatest toitudest. Veres transpordivad kolesterooli rakkudeni osakesed nimega lipoproteiinid. Madala tihedusega lipoproteiinid (ingl k low density lipoproteins, LDL ja nn halb kolesterool) viivad kolesterooli rakkudeni ja kõrge tihedusega lipoproteiinid (ingl k high density lipoproteins, HDL ehk nn hea kolesterool) toovad rakkudest kolesterooli tagasi maksa.
Kolesterooli on küll vaja, kuid selle liig on seotud kõrgema südame-veresoonkonna haiguste riskiga (eelkõige just nn halva ehk LDL-kolesterooli tõus). Kolesterooli vereanalüüsi tehes määratakse erinevaid tüüpe: üldkolesterool, LDL- ja HDL-kolesterool ja triglütseriidid. Südame-veresoonkonna riski hindamisel kasutatakse üldkolesterooli ja HDL-kolesterooli väärtuseid, ravi jälgimisel hinnatakse LDL-kolesterooli väärtust. Triglütseriidide tase annab lisainfot riski määramisel.
Kõigil inimestel võib tekkida veresoonte (arterite) seintesse paksenemisi ehk naaste, mis sõltuvalt oma asukohast põhjusavad erinevat tüüpi haiguseid, kuid riski tõstavad järgnevad tegurid:
- elustiiliga muudetavad riskitegurid (suitstamine, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaal, ebatervislik toitumine, alkoholi liigtarbimine)
- ravitavad haigused (kõrgvererõhktõbi, kõrgenenud kolesterool ehk hüperkolesteroleemia, diabeet, krooniline neeruhaigus)
- muutmatud riskitegurid (perekonnas I astme sugulastel südamelihase infarkt või insult meestel enne 55. eluaastat ja naistel enne 65. eluaastat; meessugu; varajane menopaus; vanus).
Eraldi haigus on perekondlik hüperkolesteroleemia, mille korral on geneetiliselt määratletud kõrgenenud kolesterooli teke ja see kandub edasi vanematelt lastele. Perekondliku hüperkolesteroleemia korral on tavaliselt inimesel oluliselt kõrgemad kolesterooliväärtused, ilma et tal oleks mingeid muid riskitegurid. Sellistel inimestel on südame-veresoonkonna haiguste risk oluliselt tõusnud.
Lipiidid on laiem mõiste, mis hõlmab nii erinevaid kolesteroole, triglütseriide kui ka lipoproteiine, ning tihti viidatakse mõnele kõrvalekaldele kolesterooli ainevahetuses mõistega düslipideemia. Kõrgenenud kolesterool ise kaebuseid ei põhjusta, kuid selle tagajärjel tekkinud veresoone muutused, nt südame pärgarterite haigus, võivad viia südamelihase infarktini.
Hüperkolesteroleemia raviks on eelkõige elustiili muutus (piisav füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamise lõpetamine, kehakaalu langetamine), mille kohta saad lähemalt lugeda ennetuse alt. Tablettravi alustatakse vastavalt patsiendi südame-veresoonkonnahaiguste riskile (nt SCORE riskikalkulaatori alusel) ja kolesterooliväärtustele. Tablettravi aluseks on statiinid, mis pärsivad maksas kolesterooli tootmist. Kui statiinidega ei saavutata piisavat kolesterooliväärtuste langust, soovitatakse lisada raviskeemi esetimiib, mis päris kolesterooli imendumist soolestikust. Eestis on võimalik ka bioloogiline ravi (PCSK9 inhibiitor), mis hetkel on Haigekassa soodustusega ette nähtud perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidele, kellel tablettraviga ei saavutada oodatud kolesterooliväärtuste langust.