Pealehele
Tekst: Hede Kerstin Luik
Foto: Meeli Küttim
Kaheksa tundi väldanud operatsiooni käigus sai patsient Soomest pärit uue doonorsüdame. „Operatsioonijärgne periood on kulgenud ootuspäraselt. Patsient jõuab täna Eestisse tagasi," sõnas dr Taal rahulolevalt. Dr Taal on ka varem koostöös Soome arstidega Helsingi Ülikooli Keskhaiglas südame siirdamise operatsioonidel osalenud, kuid Eestist pärit patsiendile siirdas ta uue südame esimest korda.
Pärast operatsiooni tuleb patsienti hoolikalt jälgida, sest infektsioonioht on suur ja esineda võib ka siirdatud organi äratõukereaktsioone. Seetõttu on kogu protsessi õnnestumisel kriitilise tähtsusega meedikute suur kogemus. „Südame siirdamine pole lihtsalt ühe inimese seest südame väljalõikamine ja teise sisse õmblemine. Siin on väga oluline vastava väljaõppega kogemusega meeskonna koostöö, alates valikust, millise haige puhul millist ravimeetodit kõige tõhusamalt rakendada, ja lõpetades oskusest äratõukereaktsioone diagnoosida. Helsingis on patsientidele tagatud parim ravikvaliteet," rõhutab dr Taal. Helsingi Ülikooli Keskhaiglas võivad Eesti patsiendid ennast turvaliselt tunda, siin on 30 aasta jooksul siirdatud üle 500 südame. Kardiokirurgi sõnul saavad ka Eesti arstid Soomes opereerides palju kogemusi juurde.
„Selle nimel, et südamesiirdamist vajavad haiged saaksid Soomes uue südame, on Eestis aastaid ühiselt pingutatud. Helsingi Ülikooli Keskhaiglal on südame siirdamise alal väga suur kogemus. Meie arstid ja õed on olnud viimastel aastatel Helsingi Ülikooli Keskhaiglas erinevatel koolitustel ning väljaõppel. Mul on hea meel, et nüüdseks on sellest koostööst saanud kasu ka Regionaalhaigla patsient," sõnas Regionaalhaigla ülemarst dr Andrus Remmelgas.
Konkreetse patsiendi südamesiirdamist valmistati ette poolteist aastat. Enne paigaldasid dr Taal ja dr Lemström mehele 2016. aastal Regionaalhaiglas kehasisese südame vasaku vatsakese tööd toetava abistamisseadme ehk südamepumba (LVAD), mis võimaldas patsiendil kodus raskest südamepuudulikkusest kosuda. Seejärel jäi ta uue südame ootelehele. Valmisolek südame siirdamiseks peab olema nii arstidel kui ka patsiendil ööpäev läbi. Nii ka seekord. Dr Taal oli hilisel õhtutunnil Regionaalhaiglas lõpetanud ülikeerulise ligi kümnetunnise südameoperatsiooni, kui helistas kolleeg kardioloog dr Pentti Põder, et tema patsiendi jaoks on leitud sobiv doonorsüda ning siirdamiseks tuleb olla kell üks öösel Helsingi Ülikooli Keskhaiglas. „Edasine toimus juba kiiresti, läksime kiirabiga patsiendile järele, sõitsime lennuväljale, kuhu kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov oli juba helikopteri organiseerinud. Helsingisse jõudsime seepärast isegi tund varem, kui paluti," kirjeldab dr Põder. „Väga raske on öelda, kui kaua oleks patsient suutnud uue südameta elada," rääkis Põder. Arstide kinnitusel on maailmas nüüdseks südamepumbaga elatud maksimaalselt kaheksa aastat. Dr Taali sõnul oli selle patsiendi jaoks südame siirdamine ainus variant. Kardiokirurgi sõnul pole patsiendil pärast siirdamist enam küljes südamepumbaga kaasas käivaid akusid ega juhet. „Talle jääb vaid arm ja immuunsust mahasuruvad rohud. Patsient võib teha sporti ja elab üldiselt edasi nagu tavaline inimene," lausus ta ajalehele Postimees.
Põder lisas, et täielikule taastumisele kulub kolm kuni kuus kuud. Mõlema arsti sõnul peab patsient rangelt jälgima regulaarselt rohtude võtmist; samas on ravimitel ka kõrvaltoimed. Lisaks peab patsient käima kontrollis, et vältida doonororgani äratõukereaktsiooni.
Kõige ohtlikum on esimene aasta, kuid ISHLTi ehk International Society for Heart and Lung Transplantationi andmetel elab üle kümne aasta juba 50 protsenti patsientidest. Taal nentis Postimehele, et Helsingis on tulemused paremad ja kõige kauem on elatud siirdatud südamega 25 aastat.
Kardiokirurg selgitas, et kuna haiguse tõttu oli patsiendi vereringe kehv, pandi talle aasta eest südamepump, mis aitas operatsiooniks kosuda. Kui mehe kopsuarteri rõhk langes, sai temast sobiv kandidaat siirdamiseks.
Siirdamisoperatsiooni ei peeta Taali hinnangul väga keeruliseks lõikuseks: ülioluline on õige ajastus. „Palju rohkem võttis aega, et pump kätte saada ja siis süda kätte saada, kui uus süda sisse asetada," lausus ta.
Lisaks tõi kardiokirurg operatsiooni keeruka osana välja kehaväliselt vereringelt maha tulemise.
Pigem võib tema sõnul südamesiirdamist pidada harukordseks, sest seda vajavad eestlased kõige vähem. Märksa enam tehakse neeru-, maksa- ja kopsusiirdamisi.
„Eks harvaesineva lõikusega kaasneb ikka põnevus, aga oleme palju aastaid seda tööd harjutanud. Iseenda ja oma närvisüsteemi tundma õppimine on üks kunst selle ameti juures," lisas Taal Postimehe terviseportaalile.
Hea koostöö Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga ja Eesti Haigekassa rahastus on südamesiirdamise ka Eesti patsietidele kättesaadavaks teinud. Suur roll kogu süsteemi ülesehitamisel on olnud dr Günter Taalil, kes on Soome kolleegidega koostööd teinud ja südamesiirdamisi läbi viinud juba 2010. aastast. Eestiga sarnast koostöösüsteemi kasutab südamesiirdamisel näiteks Island, nende patsiendid viiakse siirdamisprotseduurile Rootsi. Praeguseks on uue südame saanud neli Eestist pärit patsienti, eelmised kolm patsienti suunas Helsingisse Tartu Ülikooli Kardioloogiakliinik. Regionaalhaiglast on siirdamise ootelehel kaks patsienti, lisaks on kolmel patsiendil südame abipump. Pikkade läbirääkimiste ja eduka töö tulemusena on alates 2016. aasta oktoobrist Eesti ka Põhjamaade organdoonorluse toimimise eest vastutava organisatsiooni Scandiatransplandi täieõiguslik liige.