Pealehele
2023. aastal registreeriti müokardiinfarktiregistri andmetel 2487 südamelihase infarkti haigestumist, mis on eelneva aastaga võrreldes 141 võrra vähem. Vähenemine on toimunud enam korduvate infarktide arvelt, aga vara on öelda, kas muutus näitab head haiglajärgset infarktikäsitlust ja jääb püsima.
Varasemaga sarnaselt haigestusid mehed sagedamini ja nooremalt. 2023. aastal olid 62% haiglaravile jõudnutest mehed ja 38% naised. Meeste keskmine vanus oli 68, naistel ligi 78. Vanusega kasvab infarkti haigestumise tõenäosus mõlemal sool. Eelmisel aastal haigestus 16 meest ja 10 naist 10 000 85-aastase ja vanema mehe ja naise kohta.
Eakatel patsientidel kipub ravi algus olema hilisem ja tulemus kehvem, osalt üldise terviseseisundi ja kaasuvate haiguste tõttu. Vanusega sagenevate terviseprobleemide nagu kõrgvererõhktõve (hüpertensiooni) ja diabeedi ravi järgimine aitab vähendada infarkti ohtu. Registri 2023. aasta andmetel esines hüpertensiooni kahel kolmandikul 55-aastastest ja noorematest ning ligi 90% 75-aastastest ja vanematest haigetest, lipiidide ainevahetushäiret oli enamuses vanuserühmades üle 70%. Seega vajab kaasuvate seisundite ravi enamik infarktihaigetest, ka nooremad.
Südamelihase infarkti haigestumist mõjutavateks elustiiliga seotud teguriteks, mida on võimalik vähemal või suuremal määral ise mõjutada, on suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, vähene liikumine, ebatervislik toitumine ja stress. Registri andmetel on suitsetamine ja ülekaalulisus suurimaks probleemiks alla 55-aastaste infarktihaigete seas, esinedes 60–70% haigetest.
Ägeda müokardiinfarkti andmed infarkti korduvuse ja alatüübi järgi, samuti valik ravikvaliteedi ja riskitegurite näitajaid on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Tutvu ka interaktiivsete graafikutega.
Põhjalikum müokardiinfarktiregistri andmetel põhinev raport 2023. aasta kohta, mis käsitleb ka ravikvaliteeti, ilmub 2025. aastal.
