Pealehele
Südamelihase infarkt on levinud probleem, mille riskitegurite maandamiseks on võimalik päris palju ise ära teha. Seda ka pärast esimest tõsisemat tervisekriisi. Kardioloog Margus Viigimaa selgitab, kuidas käib infarktist taastumine ja milline on inimese elukvaliteet pärast rasket haigust.
Paljud infarkti üle elanud inimesed võtavad Viigimaa sõnul ette suure elumuutuse. Pärast tõsisemat šokki loobutakse suitsetamisest, hakatakse jälgima toitumist ja tegema trenni. See võib anda üle ootuste häid tulemusi. „Kui inimene enne infarkti oma tervise eest ei hoolitsenud, võib juhtuda, et tal on pärast infarkti märksa parem enesetunne ja elukvaliteet kui varem,“ räägib arst.
Samas on ka neid, kes pöörduvad pahede juurde tagasi kohe, kui enesetunne on taastunud. „Paljud hakkavad uuesti suitsetama, sest tunnevad end hästi ega oska olukorra tõsidust hinnata,“ lisab Viigimaa. „Enamikule on see aga tohutu häirekell ja tean paljusid, kelle tervisekäitumine on pärast infarkti kardinaalselt muutunud.“
Riski saab kindlaks määrata
Eesti digiriigi eeliseid saab kasutada ka haiguste ennetamiseks. Meil on geenivaramu, kus on praeguse seisuga üle 200 000 inimese geeniandmed, mis annavad teavet ka südame- ja veresoonkonnahaiguste riski kohta. Samuti saab sealt infot diabeedi, vähkide, aga ka ravimite kõrvaltoimete riski kohta. „Geeniandmed muudavad meditsiini personaalseks ja võimaldavad meil inimesi järjest paremini ravida,“ sõnab Viigimaa.
Peagi algab Eestis uuring, milles osalevad inimesed, kellel pole küll diagnoositud südamehaigusi, kuid kellel on väga suur geenirisk südamehaiguste tekkeks. Uuringus osalejad jaotatakse kahte rühma. Kontrollrühm jätkab oma elustiili vanaviisi. Interventsioonirühm hakkab südamehaiguste riskitegureid intensiivselt vähendama ja fookuses on kolesteroolitaseme langetamine. Mõlema rühma tervist jälgitakse viie aasta jooksul. Uuringu lõpuks selgub, kas ja kuidas muutuvad inimeste tervisenäitajad ja milline on haigestumus.
„On väga positiivne, et saame Eestis sellise uuringu läbi viia ja et meil on selleks piisav hulk inimesi, kellel on juba geneetiline risk määratud,“ ütleb Viigimaa. Kõige olulisem relv südameinfarkti ja ajuinsuldi ära hoidmiseks on arsti sõnul kolesteroolisisalduse vähendamine statiinravi abil. Seda hakatakse interventsioonirühmas ka rakendama.
20 korda suurem infarktirisk
On olemas selline haigus nagu perekondlik hüperkolesteroleemia, mis kasvatab infarktiriski ligi 20 korda. Neil inimestel on kolesteroolitase juba lapsepõlves väga kõrge. Hüperkolesteroleemiat on võimalik geenitesti abil tuvastada. Haigust esineb ühel inimesel 200st ehk päris palju. Tegemist on ühest geenist tingitud haigusega, millele praegu veel geenispetsiifiline ravi puudub, aga bioloogiliste ravimite lisandumisega saab efektiivselt kolesteroolitaset vähendada.
Kui me oleksime sel haigel raske perekondliku hüperkolesteroleemia varem avastanud, oleksime suure tõenäosusega ka infarkti ära hoidnud või vähemalt edasi lükanud.
Viigimaa meenutab üht väga rasket perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsienti, kes sattus juba väga noorelt südamelihase infarktiga haiglasse. „Mul on silme ees patsient, kes sai 24aastaselt esimese infarkti,“ räägib arst. Mees on hiljem korduvalt haiglas olnud, tema südameartereid on mitu korda laiendatud ning juba aastaid on ta saanud uut ja kallist bioloogilist ravi. „Kui me oleksime sel haigel raske perekondliku hüperkolesteroleemia varem avastanud, oleksime suure tõenäosusega ka infarkti ära hoidnud või vähemalt edasi lükanud.“
Tema seisund on stabiilne, ent risk Viigimaa sõnul endiselt väga suur. „Just sellepärast on oluline, et iga inimene teaks oma terviseandmeid,“ rõhutab arst. „Iga täisealine peab teadma oma kehamassiindeksit, kehakaalu, vööümbermõõtu, viimase kolme kuu veresuhkrunäitu, vererõhku ja kolesteroolitaset ning vajadusel tuleb teha korrektiive.“
Kui inimesel on infarkt
Infarkti korral on kõige tähtsam kiire reageerimine. Viigimaa sõnul ei tohi infarktikahtlusega oodata, et äkki hakkab parem või läheb ise üle, sest reageerimise kiirusest oleneb inimese väljavaade. „Iga minut on arvel,“ rõhutab Viigimaa. Hea uudis on see, et infarktide diagnostika ja ravi on Eestis nii palju arenenud, et praeguseks on suremus – eriti just haiglasisene – tunduvalt vähenenud.
Eestis on ööpäevased infarktiteenistused kahes Tallinna haiglas, PERHis ja ITKs, ning Tartu Ülikooli kliinikumis. „Meil on väga heal tasemel intensiivravi ja hea kiirabiteenus,“ kinnitab Viigimaa. „Ka infarkti taastusravi areneb praegu väga kiiresti, kuid aktiivravile jääb siiski alla.“ Eesti Kardioloogide Selts on töötanud välja terviklikud ravijuhised ning tervisekassa on omalt poolt lubanud ka patsiendi raviteekonda optimeerida.
Viigimaa sõnul on tähtis, et kui inimene saab haiglast välja, on teda nõustatud nii toitumise, treeningu kui ka kahjulike harjumuste vallas. Tegelikult vajavad infarktipatsiendid taastumiseks tervet meeskonda spetsialiste – füsioterapeute, kardiolooge, õdesid, nõustajaid.
Kõik taastusravile ei jõua
Väga raskelt haiged vajavad pärast infarkti statsionaarset taastusravi. Viigimaa sõnul muudab see nende raviteekonna selle poolest lihtsamaks, et nendega saab haiglas kohapeal tegeleda. Seevastu need, kes saavad haiglast varem koju, taastusravile sageli ei jõua. „Stabiilses seisundis haige jõuab taastusravile alles 3–4 nädalat pärast haiglast väljakirjutamist, aga tegelikult peaksid nad alustama palju varem,“ nendib arst. „Olukord on küll paranenud, aga aktiivsesse kardiorehabilitatsiooni jõudvate haigete hulk on endiselt tagasihoidlik.“ See on kahjuks nii ka mujal Euroopas.
Südame seisundi parandamiseks vajab keha regulaarselt koormust. Patsiendid, kes taastusravil ei käi, saavad juhised, kuidas omal käel tervise eest hoolt kanda ja südamele koormust anda. Infarktipatsiendile on näidustatud ja lubatud üldjuhul väikese ja mõõduka intensiivsusega vaba aja tegevused 2–3 korda nädalas. Esialgu piisab Viigimaa sõnul 10minutilisest jalutuskäigust. Enesetunde ja jõudluse paranedes võib jalutada juba 30 minutit. „Muidugi tuleb jälgida enesetunnet ja märgata erinevaid sümptomeid,“ rõhutab arst. „Kõige parem oleks siiski, kui inimene saaks taastusravi läbida arsti järelevalve all.“
Lisaks füüsilisele aktiivsusele tuleb loomulikult võtta ka ravimeid, mis vähendavad infarktiriski ja parandavad südame jõudlust. „Infarkti järel peaks halva kolesterooli sisaldus jääma alla 1,4 mmol/l,“ selgitab Viigimaa. Seda on aga raske saavutada ja sageli tuleb selleks võtta appi uued bioloogilised ravimid.
Millised on ohumärgid?
Riskiteguritest on kolm kõige olulisemat suitsetamine, kõrge kolesteroolitase ja kõrge vererõhk. Märk sellest, et inimest ohustavad südamehaigused, on ka üle normi vööümbermõõt. Meestel võiks see jääda vahemikku 94–102 cm ja naistel 80–88 cm. Ülempiirist suurem vööümbermõõt annab märku liigsest vistseraalsest ehk kõhuõõnerasvast, mis suurendab nii südamehaiguste kui ka teiste terviseprobleemide riski. „Kõhuõõnerasv on hormoonaktiivne,“ selgitab Viigimaa. „See tähendab, et organite ümber olev rasv sünteesib aineid, mis tõstavad nii vererõhku kui ka põletikutaset, soodustades veresoonte lupjumist ja põhjustades trombiohtu.“
Koormustaluvuse järsk vähenemine võibki vahel olla ainus märk, mis ennustab suurt südamelihase infarkti ohtu, eriti just naistel.
Tähelepanu peaks pöörama igasugustele märgatavatele muutustele ja sümptomitele, mida inimene varem kogenud ei ole. „Näiteks võib inimene märgata, et koormuse või närveerimise peale hakkab süda puperdama või läheb rütmist välja,“ kirjeldab arst.
Sageli räägivad patsiendid, et infarktile eelnenud nädalatel või kuudel esines neil veidraid valusid või vähenes märgatavalt koormustaluvus. Viimast sümptomit kiputakse Viigimaa sõnul ignoreerima, olgugi et tegelikult peaks järsu ja püsiva kurnatuse korral minema tervist kontrollima. „Koormustaluvuse järsk vähenemine võibki vahel olla ainus märk, mis ennustab suurt südamelihase infarkti ohtu, eriti just naistel,“ hoiatab Viigimaa.
Artikkel on ilmunud 13.10.2024 TervisPluss ajakirjas: „Mul on silme ees patsient, kes sai 24aastaselt esimese infarkti.“ Dr Viigimaa selgitab, mida tuleb teha pärast infarkti üle elamist - Tervis Pluss (delfi.ee)