Pealehele
Regionaalhaigla ajakirja küsimustele vastab aasta tohtriks valitud südamekeskuse kardioloog-ülemarst ja osakonna juhataja dr Martin Serg.
Küsis: Maret Einmann
Foto: Regionaalhaigla
Mida aasta tohtri tiitel tähendab ja milliseid tundeid see tekitas?
Regionaalhaiglas töötab ligi 5000 pühendunud spetsialisti, nende hulgas umbes 500 arsti. Tunnustus kolleegidelt ja valimine aasta tohtriks on suur au ja südantsoojendav hetk. Samas vääriksid seda tiitlit kõik nominendid, sest igaüks neist on oma tööga jätnud märkimisväärse jälje. Aasta tohtrite hulgas on kolleege, kes on oma pühendumuse ja panusega rikastanud nii haigla töökultuuri kui ka patsientide heaolu – mul on au nende seas olla. Vaadates varasemate aastate laureaate, on selge, et lisaks erialasele meisterlikkusele loevad ka kollegiaalsus, empaatia ja soov oma valdkonda edasi arendada.
Olen siiralt uhke meie haigla üle – see on tipphaigla, kus interdistsiplinaarne koostöö on meie suurim tugevus. Mulle pakub rõõmu suhtlemine kolleegidega eri kliinikutest ja teenistustest – see on mind arstina tohutult rikastanud. Olen alati avatud uutele ja põnevatele ideedele ning koostööprojektidele, sest just nii loome üheskoos midagi erakordset.
Mida see tähendab kardioloogia valdkonna jaoks?
Usun, et minu valimine aasta arstiks on tunnustus kogu meie meeskonnale. Lisaks kliinilisele tööle osakonnas panustan aktiivselt erialaseltside tegevusse ning osalen mitmes Regionaalhaigla algatuses. Olen väga tänulik oma kolleegidele 2. kardioloogia osakonnas, kes on alati olnud toetavad ja mõistnud minu laiemat panust. Samas tean, et see toob kaasa suurema koormuse osakonna arstidele, mistõttu hindan nende tuge eriti kõrgelt. See tunnustus peegeldab ka meie kardioloogiakeskuse pühendumust uuenduslikele lahendustele, olgu selleks uued invasiivsed protseduurid, südamepäeva tähistamine väljaspool Mustamäe korpust või teavitustöö Regionaalhaigla töötajate seas. Olen uhke, et saan olla osa meeskonnast, kes viib südamekeskuse arengut pidevalt edasi.
Kuidas hindad praegust olukorda kardioloogias ehk mis võiks olla paremini ja mis juba on hästi?
Arvan, et üldiselt on meie olukord hea. Kui mõni aasta tagasi keskendusin peamiselt osakonnatööle, siis nüüd hindan üha enam ka polikliiniku rolli. Mitmed uued raviteekonnad on aidanud patsientide käsitlust kiirendada ja lihtsustada, mis on suur samm edasi. Meil on tugev ja hästi toimiv TAVI-meeskond, mis on oluline osa tänapäevasest kardioloogilisest ravist. Samas on tänases ja ka lähiaastate kontekstis suur väljakutse rahaliste ressursside piiratus. Kardioloogias oleme alati valmis uusi innovaatilisi protseduure kasutusele võtma, kuid paraku on paljud neist väga kulukad, mis seab nende laialdasemale rakendamisele piirid. Invasiivsete protseduuride näidustuste kaalumisel seisame sageli keeruliste raviotsuste ees, kus peame leidma tasakaalu meditsiinilise vajaduse ja ressursside vahel.
Millised on lähemad arendused ja eesmärgid, mida tahaksid ellu viia?
Alates eelmise aasta algusest olen Eesti Kardioloogide Seltsi sekretär – see on minu jaoks põnev ja arendav periood, mis annab võimaluse aktiivselt kaasa rääkida eriala tuleviku kujundamisel. See roll on avardanud minu arusaama tervishoiusüsteemi toimimisest ning pakkunud uusi vaatenurki erialasele koostööle ja arengule.
Olen võtnud enda vastutusele neeruarterite denervatsiooni protseduurid, mille edukus sõltub eelkõige õigest patsientide valikust. Seetõttu on oluline luua selge raviteekond, mis määratleb, kuidas ja millised patsiendid meieni hindamiseks jõuavad.
Lipiidikabinet toob kaasa uusi väljakutseid – soovime laiendada perekondliku hüperkolesteroleemia andmekogu kõikidele keskhaiglatele. Praegu on sellega liitunud regionaalhaiglad ja ITK, kuid eesmärk on luua veelgi laiem võrgustik, et tagada paremad võimalused patsientide varajaseks avastamiseks ja raviks.
Millised on sinu unistused? Mis on elus kõige tähtsam?
Loomulikult on pere mulle kõige tähtsam, kuigi haiglatöö ja mitmesugused projektid piiravad vaba aega. Tihti leian end ka pärast tööpäeva sülearvuti taga, et pooleliolevaid ülesandeid lõpule viia. Siiski püüan igal võimalusel veeta aega perega, kellega jagan mitut ühist hobi.
Koos naudime liikumist ja looduses viibimist – talvel suusaradadel, kevadel süsta või aerulauaga jõevetel, suvel jalgrattamatkadel ning sügisel jooksuvõistlustel. Parim viis argimuredest eemaldumiseks on aga täielik looduspaus, näiteks paadisõit Matsalu lahel, kus levist väljas olemine aitab tõeliselt puhata ja hetke nautida.
Mis on suur tarkus, mida tahaksid jagada kolleegidele ja patsientidele?
Kolleegidele – olge avatud nii inimestele kui ka uutele väljakutsetele. Hea töökeskkond loob parema meeskonnavaimu ja peegeldub ka ravitulemustes. Toetav ja inspireeriv õhkkond aitab meil kõigil kasvada nii professionaalselt kui ka isiklikult.
Patsientidele – tervislik eluviis on parim investeering südame jaoks. Väikesed, kuid järjepidevad sammud tervislikuma elu suunas võivad tuua suure muutuse!