Pealehele
Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse uue juhi dr Julia Reinmetsa üks eesmärke on muuta keskus noortele kardioloogidele atraktiivseks töökohaks.
Tekst: Anu Jõesaar
Fotod: Aivar Kullamaa
Artikkel ilmus Regionaalhaigla ajakirjas https://issuu.com/regionaalhaiglaajakiri/docs/perh_01_2022_pages/12
Töötasite varem kardiointensiivravi osakonna juhatajana ja nüüd, 1. jaanuarist, juhite kogu kardioloogiakeskust. Millised on olnud teie esimesed mõtted uues ametis?
Keskus on väga suur, siin on kuus osakonda, kus töötab kokku rohkem kui 240 inimest. Seetõttu olen alustanud sellest, et saada tuttavaks iga osakonna struktuuri ja töörežiimiga, kohtuda iga arstiga, kuulata nende visioone, soove ja probleeme.
Arvan, et meie keskus vajab veidi tööstiili või töörežiimi muutust, et olla atraktiivsem noortele arstidele. Ülikooli lõpetanud arstid ootavad oma töökohalt rohkem multifunktsionaalsust, nad ei taha töö juures tegeleda kogu aeg ainult ühe asjaga. Arstiks õpitakse kaua ning viis aastat kestnud õppetöö ja residentuuri jooksul on noor arst puutunud kokku kõigi kardioabi valdkondadega. Nii on loomulik, et nad ootavad ka esimeselt töökohalt mitmekülgsust: näiteks mitte päevast päeva ravida ainult oma osakonna patsiente, vaid teha ka funktsionaalseid uuringuid ja võib-olla teha mõni valvevahetus kardiointensiivravi osakonnas. Seetõttu võiks üks meie suundi olla arstide rotatsioon keskuse sees. Selline süsteem on ammu juurutatud teistes riikides, näiteks Soomes. See ei tähenda, et iga arst tingimata peab roteeruma, aga me anname võimaluse neile, kel selline soov on.
Kas roteerumise võimalus muudaks Regionaalhaigla esimese töökohana põnevamaks ja noored arstid saaksid siin rohkem arenguvõimalusi?
Eelkõige säilitaks see süsteem oskused, mis nad on saanud oma residentuuri ajal. Viis aastat on väga oluline etapp elus, aga kui õpituga iga päev ei tegele, siis paljud oskused lihtsalt kaovad.
Ütlen omast kogemusest: kui oled noor ja alles ülikooli lõpetanud, tuleb alati valida see kõige raskem töökoht. Kui sul on kerge, siis juurde ei õpi. Õpid siis, kui on raske töö, rasked haiged ja erinevad diagnoosid. Võib-olla alguses ongi väga raske, kuid saadud kogemus annab edaspidi jõudu ja tulevikus aktsepteeritakse sind arstina igal pool. Mis puutub meie haigla intensiivsusesse – kui inimene on harjunud töötama rahulikus kohas, siis ta intensiivsemat töökohta tõenäoliselt ei vali. Seevastu alustavale arstile annab intensiivne töökoht suure kogemuse. Kui ta siis leiab, et see ikkagi ei ole tema jaoks, võib alati edasi liikuda rahulikumale kohale.
Uuringud ja protseduurid, mida siinses südamekeskuses iga päev tehakse, on tavalise patsiendi jaoks täielik kosmos. Mis suunas te erialases tegevuses plaanite edasi liikuda?
Kindlasti arenevad edasi invasiivkardioloogia töömeetodid. Meie keskus on väga seotud invasiivse tegevusega: angiograafia, angioplastika, igasugused interventsioonid, kardiostimulaatorid, ablatsioonid. Tahaksime, et veel rohkem patsiente saaks kasutada kõiki meie kalleid ja väga vajalikke uuringuid ja protseduure. Selleks on keskusele väga oluline juurde saada nii haiglavoodeid kui ka arste.
Teiseks teadus ja koolitused. Meie juures on võimalik teha teadustööd, teadus- ja ravimiuuringuid. Praegu on üheksal meie arstil teaduskraad ja lihtsalt arstide suure hõivatuse tõttu ei suuda me uuringuid teha nii palju, kui meie võimed lubaksid. Kui saaksime oma töökorraldust standardiserida ja stabiliseerida, siis oleks võimalik planeerida ka teadusuuringuid.
Samamoodi võiks meil olla tugev koolituskeskus, sest meil on palju sellist kogemust, mida on oluline Eesti piires jagada. Praegu piirab koolitamist ka pandeemia, kuid jällegi on takistajaks ka meie arstide töö intensiivsus – koolitav arst peaks selleks ajaks olema põhitöölt vabastatud.
Kolmas suund on ambulatoorne töö. Meil on palju sellist aparatuuri, mis võimaldab pakkuda haigetele, aga ka tervetele inimestele mitmesuguseid ambulatoorseid uuringuid ja tervisepakette. Polikliinilisel, ambulatoorsel osal on meie keskuses kindlasti palju arenguruumi. Kas või patsiendi jälgimine aasta jooksul pärast infarkti – meil on välja töötatud eriprogramm, mida saaks alustada polikliinikus juhtprojektina ja seejärel laiendada perearsti- ja taastusravikeskustesse.
Teie jutust kumab igal sammul läbi arstide puudus. Küllap tuleb keskuse juhil vaadata sedagi, et siin töötavatel südamearstidel endil südamed vastu peaksid.
Olen nõus. Ka intensiivsus peab olema mõistlik. Kõigil on oma piir ja pinge peab olema selline, et inimene ei väsiks siin paari aastaga. Kui saame arste juurde, siis kindlasti vaatame üle töö intensiivsuse ja optimaalsuse, korraldame nii, et oleks tööaeg ja oleks vaba aeg. Hea töökoht on selline, et inimene ootab tööle jõudmist, mitte ei ole juba hommikul väsinud.
Seni juhtisite kardiointensiivravi osakonda ja tegite seal ka ravitööd. Kas jõuate nüüd keskuse juhi töö kõrvalt ikka veel valvevahetusi võtta?
Minule on väga oluline, et keskuse juhataja oleks aktsepteeritav mitte ainult administratiivses rollis, vaid ka arstina. Kuigi juhitöö on minu jaoks uus ja mahukas, pingutan edasi ja püüan jätkata ka ravitööd kardiointensiivravi osakonnas. Muidugi väiksema koormusega, aga ikkagi kaks-kolm valvet kuu jooksul.
Kardiokeskuse uus juht dr Julia Reinmets
- Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1997, järgnes internatuur Ida-Viru Keskhaiglas ja aastail 1998–2003 kardioloogia residentuur Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
- 2003. aastast töötab kardioloogina Regionaalhaigla kardiointensiivravi osakonnas, aastast 2012 kuni 2022. aasta alguseni oli selle osakonna juhataja.
- Kuulub nii Eesti kui ka Euroopa kardioloogide seltsides ägedate koronaarsündroomide töörühma, samuti Eesti Kardioloogide Seltsi ehhokardiograafia töögruppi ja Eesti Hüpertensiooni Ühingusse.
- 2005. aastal pälvis Euroopa Kardioloogide Seltsi Euroopa kardioloogi tiitli ja 2016. aastal Euroopa Kardioloogide Seltsi ägedate koronaarsündroomide töögrupi diplomi.
- Peres kasvab kolm last. Vanem tütar on 22-aastane ja õpib juristiks. 14-aastane tütar ja 12-aastane poeg käivad koolis. „Puhkust meeldib meile veeta kogu perega reisides.“
- Enda vormis hoidmiseks püüab ta jõuda kaks-kolm korda nädalas trenni ja võimalikult palju lugeda, et oma erialateadmistega järjel püsida.
- Kodus ootavad dr Reinmetsa veel kass ja kaks küülikut. Kass on briti lühikarvalist tõugu ja kord aastas on neil kodus ka kassipoegade kasvandus. „Loomad annavad mulle väga positiivset energiat, eriti meeldib mulle see, et nende emotsioonid on väga ausad. Loom ei valeta mitte kunagi.“