Pealehele
Margus Viigimaa
Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamearst
TalTechi kardiovaskulaarmeditsiini professor
Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on endiselt peamine Eesti elanike surmapõhjus. Me kasutame SVH riski hindamiseks Euroopa SCORE süsteemi, mis aga ei võta arvesse geeniinfot. Suurtes rahvusvahelistes uuringutes on tõestatud, et südamehaigustel on tugev pärilik taust ja seda mõjutavad paljud geneetilised tegurid. On leitud enam kui 50 000 geneetilist varianti, millel on seos SVH suremuse riskiga. Välja on töötatud polügeense riskiskoori (PRS) metoodika, mis oluliselt täpsustab uuritava inimese südamehaiguste riski.
SVH täppisennetuses kasutame me Eestis Helsingi Ülikoolis väljatöötatud Kardiokompassi tööriista, mille kasutatavust ja efektiivsust selgitame ühises uurimistöös Helsingi teadlastega. Tööks Kardiokompassiga oleme loonud turvatud veebisaidi, mida saavad kasutada nii perearstid kui uuritavad inimesed ja patsiendid. Kuigi SVH pärilikkusrisk ei ole muudetav, on võimalik koondriski vähendada tervislike valikute kaudu. Inimene näeb graafikult, kui suur on tema koondrisk ja kui palju see võib väheneda suitsetamisest loobumise abil, vererõhu normaliseerimisega või kolesteroolitaseme langetamisga.
Eesti Geenivaramu andmebaasi analüüs näitas, et südamelihase infarkti ja SVH suremuse risk GRS kõrgeimas kvintiilis (ehk suurema polügeense pärilikkusriskiga isikutel) on tunduvalt suurem. Peaaegu 50% meestest ja 20% 40-70-aastastest naistest võivad SCORE kriteeriumide kohaselt potentsiaalselt vajada kolesteroolitaseme langetamist ravimitega. Tegelikult saavad sellist ravi vaid 4%. Hiljutine uurimus näitas, et kolesterooliravi efektiivsus südamehaiguste ennetamisel sõltub geneetilise riski tasemest. Seega SVH täppisennetus võimaldab leida need isikud, kellel tunduvalt intensiivsem südamehaiguste riski langetamine on eriti vajalik ja kasulik.
Eestis toimub maailma üks esimesi suure uuritavate arvuga juhuslikustatud (500 uuritavat intensiivse mõjustamise ja 500 kontrollgrupis) uuring personaalmeditsiini kontseptsiooni rakendatavust Eesti esmatasandi arstiabis SVH ennetusel kõrge pärilikkusriskiga isikutel. Uurimistöös on ühendatud Tartu Ülikooli, Geenivaramu, TalTechi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistide oskused ja jõud. Uuring viiakse läbi elulähedastes tingimustes esmatasandi tervishoius ja selles osaleb 74 perearsti üle Eesti.
Hindame pärilikkusandmetel põhineva ennetusstrateegia mõju SVH riskinäitajatele (riskiskoori muutus, kehakaal, kehamassiindeks, vööümbermõõt, vererõhu ja kolesterooli tase, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, kehaline aktiivsus, perearsti nõustamine tervislike valikute osas, ennetava ravi alustamine ja muutmine). Uuring lõpeb sel aastal ja tulemuste analüüs saab valmis hiljemalt 2021. aasta märtsikuus.
Enamus SVH tüsistusi on võimalik ära hoida. Süstoolse vererõhu langus 10 mm Hg ja „halva“ kolesterooli vähendamine 1 mmol/L langetavad SVH riski 80%. Geeniriski arvesse võttes leiame need keskealised terved inimesed, kellel ennetus on eriti oluline ja vähendame varakult südamehaiguste riski. Uuringu tulemused saavad aluseks SVH täppisennetuse laialdaseks rakendamiseks arstiabisse Eesti inimeste parema tervise tagamiseks.
Artikkel on ilmunud peaministri uudiskirjas (26.10.2020) rahvusvahelise meeste tervise kuu raames.