Pealehele
Südamel on oma elektrisüsteem, mis reguleerib südamelööke vastavalt organismi üldisele seisundile. Südamelöögi kiiruse või mustri ebanormaalseid muutusi nimetatakse arütmiateks.
KAIDO HANNI, Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse kardioloog-vanemarst
Rütmihäired on sage põhjus, mis inimese arsti juurde toob. Ometi ei ole kõigil võime ise rütmihäireid tabada. On ka väga raskete rütmihäiretega inimesi, kes tunnevad, et süda on täiesti korras. Teisalt on jälle need, kes ühe-kahe vahelöögi tõttu hakkavad muretsema ja pöörduvad arsti juurde. Kui on üle pingutamist, magamatust, eriti kui inimene suitsetab, siis paratamatult süda reageerib mõne vahelöögiga, aga üldiselt on süda väga hästi kaitstud ja ei jää kergesti seisma. Küll aga võib püsivate rütmihäirete olemasolu viidata algavale südamehaigusele või muule probleemile. Neid peaks kindlasti uurima.
Kuidas rütmihäireid uuritakse?
Rütmihäired on valdavalt ebapüsivad, inimestel võib esineda väga erinevaid kaebusi ja olulisel kohal on ka ärevuse foon. Meedikud prooviavad alati patsienti kaasata, näiteks õpetatakse oma pulssi hindama. Otsitakse eelkõige tahhükardiat. Bradükardia on oma olemuselt rohkem elukvaliteediline probleem.
Rütmihäirete esinemisel on vaja välistada südamehaigus või kahjustus. Ei ole ohtlikke rütmihäireid. Südamehaiguse foonil esinevad rütmihäired võivad olla prognostilised, kuid ka siinkohal on esmane tegevus siiski põhihaigusliku diagnoosiga tegelemine. On selleks siis hüpertensioon, isheemiatõbi või siis primaarne südameklapihaigus.
Esmane piltdiagnostika on tavaline 12 lülitusega EKG. EKG on esmane skriiningumõõde, et hinnata võimalikku südamehaiguse esinemist. Normaalne EKG üldjuhul välistab võimaliku olulise südamekahjustuse.
Kuidas rütmihäireid ravitakse?
Rütmihäirete ravi algab vajadusel elustiili muutmisest. Palju sõltub inimesest endast ja sellest, mis situatsioonis häired tekivad. Üldiselt kasutame kõigepealt ära kõik mittemedikamentoossed võimalused. Näiteks võib häire põhjuseks olla madal kaaliumi või magneesiumi tase veres, või on inimesel uneaeg lühike või esineb uneapnoe. Ventrikulaarsed rütmihäired Ventrikulaarne tahhükardia on kiire südame rütmihäire, mille põhjuseks on südamevatsakestest pärinevad ebanormaalsed elektrilised signaalid.
Südame löögisagedust reguleerivad elektrilised signaalid, mis juhitakse perioodiliselt edasi mööda südame elektriliselt aktiivset kude. Normaalne terve südame rahuoleku löögisagedus on vahemikus 60 kuni 90 korda minutis ning selle takti määravad südame ülemistest kambritest (südamekojast) pärinevad signaalid. Seda rütmi nimetatakse siinusrütmiks, kuna südame peamine rütmi allikas on parema koja seinas paiknev siinussõlm.
Ventrikulaarsete rütmihäirete lähtekohaks on vatsakesed. Ventrikulaarsed rütmihäirete ravi sõltub olulisel määral nende prognostilisest väärtusest, teisena tuleb kõne alla rütmihäiretest tulenev elukvaliteedi langus. Inimesi, kellel on esinenud eluohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired või on nende tekkeks kõrge risk, ravitakse kas ravimite või operatsiooni käigus paigaldatavate seadmetega, mis eluohtliku rütmihäire tekkel seda ravivad. Eluohtlike rütmihäirete ennetamiseks on äärmiselt oluline järgida arsti väljakirjutatud raviskeemi.
Supraventrikulaarsed rütmihäired
Supraventrikulaarsed rütmihäired on pärit südame kodadest. Enamasti on rütmihäire regulaarne, järsu alguse ja järsu lõpuga. Ebaregulaarne ja kiire tahhükardia viitab kodade virvendusarütmiale, mille esinemisel tuleb hinnata trombemoolia riski, et vajadusel alustada antikoagulatsioonraviga.
Ka supraventrikulaarsete rütmihäirete puhul välistatakse arst juures struktuurse südamehaiguse esinemine ja kontrollitakse, et võimalikud kaasuvad haigused oleksid kontrolli all (hüpertensioon, diabeet, ülekaal). Bradükardia ehk aeglustunud südametegevus, kui südamelöökide sagedus on alla 60 löögi minutis.
Bradükardiad ei ole üldjuhul ohtlikud, oluline on hinnata, milliseid sümptomid sellega kaasnevad, näiteks võivad esineda uimasus, väsimus, nõrkus, pearinglus, lühiajaline teadvusekaotus ehk üldjoontes elukvaliteeti mõjutavad sümptomid. Kui mitteinvasiivsete uuringute tulemusena leitakse olulised erutustekke- või erutusjuhtehäired, siis võib üheks ravimeetodiks olla püsi-elektrokardiostimulaator.
Siinussõlme foonil tekkivad bradükardiad ei ole otseselt ohtlikud rütmihäired, taas on olulised sümptomid. Öine healoomuline mööduv bradükardia on sage, eriti noortel, ega vaja eriravi. Bradükardia esinemine ja laia QRSi kompleksiga asendusrütm on ohtlike rütmihäirete tunnuseks. QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Rütmihäirete ravi on nüüdisajal väga kõrgel tasemel. Inimesed peaksid oskama ise oma pulssi hinnata oletatava rütmihäire korral. Järjest rohkem kasutatakse rütmihäirete ravimiseks miniinvasiivset tehnikat ehk kateeterablatsioonravi.
Oluline aga on püsida terve, järgida tervislikke eluviise ja kaasuvad haigused kontrolli all hoida, siis on suur tõenäosus, et rütmihäired ei pruugigi meie igapäeva elu segada.
PANE TÄHELE
Eeldatava rütmihäire diagnoosimiseks võib arst esitada järgmisi küsimusi:
- Mitu korda minutis süda lööb rütmihäire ajal?
- Kas baasrütm on regulaarne (+mõni lisalöök) või ebaregulaarne?
- Kas rütmihäire on püsiv või äkilise alguse/lõpuga?
- Kas on esinenud teadvusekaotust rütmihäire ajal?
TASUB TEADA
Kinnistunud harjumustest loobumine
- Jätke maha suitsetamine
- Piirake alkoholi tarbimist
- Langetage kehakaalu läbi tervisliku toitumise ja liikumise
- Vältige liiga suurtes kogustes kohvi joomist, sest sel juhul võib see olla rütmihäirete vallandajaks
- Ärge tarbige illegaalseid ravimeid ja toidulisandeid, ärge kasutage stimulante
Artikkel on ilmunud Meditsiiniuudistes: https://static-pdf.aripaev.ee/aAoEF-EVV5GizRycfwNB6ZQAybI.pdf