Regionaalhaigla osales Südi konverentsil

Huvi südametervise kontrollimise vastu oli üllatavalt suur. „Paari tunni jooksul mõõtsime vererõhku ja kontrollisime kolesterooli- ja veresuhkrunäitajaid ligi 50 inimesel,“ ütles Regionaalhaigla südamekeskuse õendusjuht Kirsti Reissar.

Lisaks mõõtmistele oli osalejatel võimalus küsida nõu ka arstidelt. Regionaalhaigla kardioloogi dr Martin Sergi sõnul kasutati seda võimalust aktiivselt. „Nii minu kui ka dr Malle Helmdorfi poole pöörduti väga erinevate südametervise muredega. Püüdsime selle lühikese aja jooksul inimesi võimalikult palju nõustada,“ ütles dr Serg.

Dr Martin Serg pidas konverentsi suures saalis ettekande teemal „Kuidas väikeettevõtja saab oma (südame)tervist hoida“. Ettekandest jäi kõlama rõõmustav teadmine, et südame-veresoonkonnahaigustesse suremus on Eestis alates 1994. aastast langenud enam kui 70 protsenti.

Ettekandes käsitleti ka viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud äkksurma teemat. Kõige olulisemad äkksurma riskitegurid on südame isheemiatõbi (70–80%), südame juhteteede ja rütmihäired (10–15%) ning südamelihase haigused ehk kardiomüopaatiad (5–10%). Väiksemal määral võivad riski suurendada ka muud tegurid, näiteks ravimid, elektrolüütide tasakaalu häired ja traumad.

Suurem osa südamehaigustest on tingitud suitsetamisest, ülekaalust, diabeedist, kõrgenenud vererõhust, kõrgenenud kolesterooliväärtustest, regulaarne tervisekontroll vähendab südamehaiguste tekkeriski ja südame äkksurma esineb peamiselt istuva eluviisiga inimestel.

Iga osaleja sai kaasa ka Kardioloogiakeskuse teadusjuhi prof Margus Viigimaa 25 soovitust südame tervise hoidmiseks.

Prof Margus Viigimaa 25 soovitust südame heaks

Head geenid on laev, kapten oled sina ise.

Positiivne ellusuhtumine hoiab südame tervena.

Unistusteni aitavad jõuda tervena elatud aastad – hoia oma südant iga päev.

Nii nagu ükski kaev ei ole põhjatu, ei ole piiramatu ka sinu tervisevaru.

Istu vähem, liigu rohkem – pidev istumine tõstab südamehaiguste tekkeriski.

Arvesta lastega – sinu tervislik eluviis on eeskujuks su lastele ja nende sõpradele.

Suitsetamisest loobudes väheneb südamehaiguse risk kolm korda.

Lõpeta suitsetamine kohe, ilma „aga“-de, „või“-de ja tulevikku lükatud tähtaegadeta.

Terved hambad on südame jaoks olulised – nii vähendad südamehaiguste riski.

Suhkrustatud joogid on salakavalad. Peidetud suhkur tõstab kehakaalu ja muudab ainevahetuse laisaks – see on tee südame- ja suhkruhaiguseni.

Toiduainete pakenditel olevad etiketid on sinu tervise huvides – vaata need tähelepanelikult üle ning vali väiksema suhkru- ja rasvasisaldusega tooteid.

Langeta kaalu tervislikult: muuda toitumisharjumusi, liigu rohkem ja istu vähem.

Söö kala vähemalt kaks korda nädalas.

Südamele meeldivad puu- ja köögiviljad, täisteratooted ning vähese rasvasisaldusega piimatooted.

Ole ise gurmeekokk – ära lase soolal tappa toidu maitset.

Stopp soolale kodus – kasuta toiduvalmistamisel parem ürte. Valmistoitudes on soola niigi palju.

Lisa oma ellu värvi viie erineva puu- ja köögiviljaga iga päev.

Tarvita alkoholi mõõdukalt. Päevas on lubatud meestele kuni kaks drinki, naistele üks. Nädalas peab olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.

Ära riku südame rütmi – alkohol kahjustab otseselt südamerütmi kontrollivaid rakke.

Kõndimine ongi imeravim – kasuta iga võimalust teha mõni lisasamm.

Jaluta halb minema – 30 minutit kõndi iga päev peletab stressi ja teeb südame tugevaks.

Muuda liikumine lõbusaks – kutsu kaasa sõbrad või liitu rühmatreeninguga.

Kaalu juhtimine on lihtsam kui autojuhtimine: pane paika sihtpunkt, vali õige kütus ja kiirus ning jõuadki pärale.

Hoia vööümbermõõdul silm peal – naistel võiks see olla alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.

Numbrid, mida tasub tähele panna: vererõhk üle 140/90 mmHg, üldkolesterool üle 5 mmol/l ja veresuhkur üle 6 mmol/l.