Pealehele
Regionaalhaigla kardiointensiivraviosakonna juhataja Julia Reinmets räägib infarktihaigete paranemisvõimalustest, aga juttu tuleb ka sellest kuidas infarkti vältida. Kardiointensiivi jõuab suurem osa patsientidest ägeda südamelihase infarktiga ning siin käib otsesõnu pidev võitlus patsientide elu nimel.
Autor: Stina Eilsen
Kardiointensiivravi osakonna ukseni viib silmatorkav kollane joon, millele peale kirjutatud STEMI. See ei ole sisekujunduslik element, millega on tegemist?
Me saame patsiendist teada juba siis, kui talle on abi kutsutud ja reanimobiilist saadetakse patsiendi EKG meie haigla telemeditsiiniarstile. Telemeditsiiniarst võtab ühendust kardiointensiivi arstidega, kelle ülesandeks veenduda, et tegemist on ägeda südamelihase infarktiga. Seejärel tuuakse patsient otsejoones EMO-st mööda kollase joonega tähistatud rada meie osakonda. Ajakadu peab olema hästi minimaalne, et invasiivkardioloogid saaksid võimalikult kiiresti alustada STEMI (ST-segmendi elevatsiooniga müokardiinfarkt) ravi. Seejärel jääb patsient kardiointensiivravisse jälgmisele.
Olete kardiointensiivraviosakonnas töötanud juba 18 aastat ja 2022. aastast saab teist regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja, kuidas kardioloogiline intensiivravi on nende aastate jooksul muutunud?
Võin südamerahuga öelda, et meil on olemas nii maailmatasemel aparatuur kui ka kõrgelt kvalifitseeritud töötajad. Me vastame Euroopas välja töötatud III etapi kardiointensiivravi standarditele nii olemasoleva tehnoloogia kui ka väljaõppe poolest. Tänapäevane ravi on väga efektiivne ja kui patsient on saanud piisavalt kiiresti abi, siis on südamelihase kahjustus minimaalne ja infarkti kulg hea, siiski sõltub palju ka kaasuvatest haigustest ja eelnevalt läbi põetud infarktidest.
Milline näeb välja osakonna töörütm?
Meie töö on väga intensiivne. Toon näite, regionaalhaiglas on kokku neli intensiivravi osakonda, kui teistes intensiivides on haige ravil pikemalt, siis meil südameintensiivis vahelduvad patsiendid kahe-kolme päeva tagant, see on personalile väga koormav. Aastas ravime umbes 1800 inimest. Sellest hoolimata on meie kollektiiv äärmiselt kokkuhoidev, näiteks mõned õed on meil töötanud 37 aastat.
Mis vanuses on teie patsiendid ja millised on põhilised haigused, mis vajavad kardioloogilist intensiivravi peale ägeda infarkti?
Tegelikult on vanuseline skaala seinast seina, ka see on aastate jooksul muutunud tendents. Kui varem oli 40aastane patsient haruldane, siis nüüd ei ole selles enam midagi imestamisväärset, 40–50 aastaseid näeme palju. Aga on ka väga eakaid inimesi, keda samuti aastatetagusest ajast ei mäleta. Üle 80- ja isegi üle 90aastasteid patsiente ravime täpselt samamoodi nagu nooremaid. Inimeste eluiga on tõusnud, sellises vanuses inimesed on veel tegusad ja saavad ise hakkama. Keskmiselt on meie patsient 60–70 vahel.
Meile jõuavad kõik raskes seisus kardioloogilist intensiivravi vajavad patsiendid, lõviosa neist on ägeda südamelihase infarktiga, aga on ka aordi dissektsiooni, südamepuudulikkuse ja kopsutursega, kopsuarteri embooliaga ning eluohtlike rütmihäiretega haiged.
Kas COVID-19 on ka teie tööd intensiivravis kuidagi mõjutanud?
Mina suuri erinevusi võrreldes COVID-19 eelse ajaga välja tuua ei saa, meile ei ole tulnud statistiliselt ei rohkem ega ka vähem haigeid. Küll aga eeldame, et kergemad infarktid põeti kodus, sest inimesed ei julgenud arsti poole pöörduda COVID-nakkuse hirmus. Nüüd avastatakse sellised infarktid alles kardioloogi vastuvõtul meie polikliinikus, kuhu perearst on inimese uuringutele suunanud.
Millest see tuleb, et aina rohkem jõuab teie osakonda nooremaid inimesi? Kuidas elada nii, et infarkti ei saaks?
Tüüpiline infarktisaaja on tavaliselt suitsetaja – suitsetamisest tuleks kindlasti loobuda. Stressi tuleks vältida, inimesed peavad endale selgeks tegema, et puhkeaeg on puhkeaeg ja tööaeg on tööaeg. Viimasel ajal on justkui norm, et arvutipõhise tööga inimesed teevad tööd kogu aeg. Iga päev tuleks teha vähemalt 6000 sammu, olen ka ise tähele pannud, et kui teen mõnel päeval haiglas administratiivset tööd, siis neid samme täis ei saa, 3000 kõige rohkem, aga sellest ei piisa südametervise hoidmiseks. Me kipume sellist tervislikku liikumist unustama.
Kuidas peale infarkti elada pikalt ja kaua?
50 % edust tagab arstide poolt määratud raviskeemide täpne järgimine. Siia juurde tervislik eluviis ning arsti poole pöördumine, kui enesetunne on halb. Kui neid reegleid jälgida, siis on tulemused head.
Artikkel on ilmunud Meditsiiniuudistes: https://static-pdf.aripaev.ee/aAoEF-EVV5GizRycfwNB6ZQAybI.pdf