Pealehele
Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid: 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Põhja-Eesti Regionaalhaigla professor Toomas-Andres Sulling ja Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetooli professor Jüri Talvet.
Toomas-Andres Sulling on Eesti kaasaegse koronaarkirurgia rajaja. Ühena esimestest maailmas opereeris ta süsteemselt raskete infarktieelsete seisundite ja ägeda infarktiga patsiente. Tohutu hüppena tõi ta Eesti meditsiini angiograafia, mis võimaldas kirurgil "näha" südame pärgarterite sisse ja vähima vahelesegamisega saavutada parim ravitulemus.
Kolmekümne aasta pikkuse südamekirurgi ja teadlase kogemuse realiseeris ta aorto-koronaarse šunteerimise näol, mida sai teha töötaval südamel. See tehnika – reielt veeni võtmine, mille abil minnakse mööda pärgarteri ummistunud kohast – võimaldas parandada meie tähtsaimaid veresooni seestpoolt. Tänu Sullingu tööle on päästetud tuhandete inimeste elud.
Sulling ise ütles preemia kohta, et tal on hea tunne, et tema tegevus tunnustust leidis. Oma teekonda koronaarkirurgina nimetas ta aga juhuste mänguks. "Ma sattusin selle teema peale, kui seda eriala veel üldse ei olnud, aastal 1960," meenutas Sulling. Ta lisas, et sattus tudengipõlves veresoontekirurgide seltskonda. Ühel hetkel tuli tal valida kitsam eriala. "Siis ma mõtlesin, et miks ei võiks südame veresoontel teha sedasama, mida alajäsemetel. Tollal see oli tabu," sõnas ta.
Koronaarkirurgia algus oli Sullingu sõnul väga raske, kuid Ameerika eeskujul sai eriala siiski hoo sisse. Ta lisas, et edu võti peitus heas meeskonnatöös kolleegidega. Sealt peale on südamekirurgia areng olnud pikk. "Elusid saab mitut moodi päästa, aga sellega päästab kauaks ajaks. Minul on rekord praegu 40 aastat, kus patsient juba elab," ütles ta ja võrdles, et teistel operatsioonidel nii pikaajalist edu alati ei saavutata.
Südamekirurgia tuleviku kohta Eestis ütles elutööpreemia laureaat, et kiireid nihkeid ta lähimal ajal ei näe. "Suur osa südamekirurgiast ongi koronaarkirurgia ja see areneb ka praegu veel edasi," lisas ta.
Näiteks käib kirurgide seas arutelu, kas operatsiooni ajal peaks patsiendi süda töötama või olema kunstlikul vereringel. "Enamus eelistab viimast varianti, sest see on kirurgile mugav. Samas haigel on natuke raskem kõike taluda selle pärast," selgitas Sulling. Sulling ise on Eestis juurutanud just töötava südamega opereerimist. "Ma arvan, et me oleme õige ree peale sattunud praegu," lootis ta.
Teiseks pole kirurgid Sullingu sõnul päris ühel meelel, millist patsienti opereerida ja millisele paigaldada stent ehk tehisveresoon. "See ka areneb siiski," märkis ta. "Praegu tehakse selle nimel tööd järjest ja kirurgid lõikavad järjest paremini."
Tutvuge täismahus artikliga Novaator.err.ee lehel: https://novaator.err.ee/1608105466/teaduse-elutoopreemia-palvisid-toomas-andres-sulling-ja-juri-talvet
Suured õnnitlused prof Sullingule elutööpreemia pälvimise eest ka Regionaalhaigla poolt!