Pealehele
Kuumade ilmadega õues ettevaatamatult sportimine teeb tervisele kahju. Vedelikupuudus, minestamine ja päikesepiste on palavaga joostes kerged tulema. Tekkida võivad ka vererõhu tõus ja südame rütmihäired, kui süda on füüsilise treeninguga ülekoormatud. Põhja-Eesti Regionaalhaigla tunnustatud kardioloog Margus Viigimaa selgitab, miks võib suvine pikamaajooks osutuda ohtlikuks või lõppeda isegi surmaga, ning annab näpunäiteid, kuidas rahulikuga südamega finišisse jõuda.
Igapäevane liikumine ja mõõdukas füüsiline koormus on kasulikud, kuna alandavad vererõhku, parandavad vereringet ning süda suudab seeläbi efektiivsemalt verd pumbata. Aga suvel, mil kuumus tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi, peavad sportides oma südant kuulama ka need, kellel pole kroonilisi haigusi või rütmihäireid diagnoositud.
„Süda on kehas tähtis mootor. Nii selle, kui üldtervise nimel on suvel õues liikudes mõistlik olla ettevaatlik,“ ütleb Margus Viigimaa.
Ära unusta juua vett ja kanda heledat!
Palavaga sportides ja higistades väheneb kehas mineraalide nagu magneesiumi ja kaaliumi kogus. Mineraalid täidavad organismis olulisi funktsioone ning varude vähenemisel võivad tekkida isegi eluohtlikud rütmihäired. Viigimaa soovitab tasakaalu taastamiseks tarbida mineraalide rikast vett. Lisaks aitab joomine ära hoida vere paksenemise, mis raskendab südame tööd ja tekitab trombi ohtu. Ei maksa joogipudelit mugavusest koju jätta! Samuti toonitab kardioloog, et kuigi palavaga kipub söögiisu kaduma, on siiski oluline saada kehasse toitained enne kaloripõletust. Ka Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Märt Põlluveer soovitab palju juua ning teha treenimisest puhkepause.
Kaitse end kuuma eest
Kardioloog Viigimaa sõnul on iga inimese soojusregulatsioon erinev. „Mõne südamehaige jaoks võib üle 25 kraadi tunduda normaalne, teine terve inimene on samal ajal aga väsinud ega taha päikese käes olla.“
Seega ei saa välja tuua ühte numbrit termomeetril, millal on ohtlik sportida. Kuid südamearst soovitab jääda mõistlikkuse piiresse ja valida liikumiseks varjulised kohad, varahommikud või õhtud. Kuna kuumus on südamele lisakoormus - keha annab end jahutades rohkem soojust ära ja süda pumpab topeltkoormusel - siis tuleks kindlasti vältida sportimist lauspäikeses.
Riided võiksid olla heledad, sest need peegeldavad päikesekiirgust paremini ning päikesepiste vältimiseks peaks olema pea kaetud. Samuti on pikamaajooksuks mõistlik määrida ennast sisse päikesekaitsekreemiga. Südamearst selgitab, et kui nahk saab põletatud, laienevad pinnapealsed veresooned ning süda peab rohkem tööd tegema - sportimise kõrval pole topeltkoormust vaja.
Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Märt Põlluveeri sõnul ei jõudnud juunikuus nendeni õnneks väga palju kuumalaine ohvreid - „Puhast kuumarabandust on olnud mõned juhtumid, kuid kuum avaldub ka tavaliste krooniliste haiguste ägenemise vormis“.
Eelista ujumist
Kuumade ilmadega maismaal higistamise asemel on hea treening ujumine. See on kasulik ka südamehaigetele. Ujumine annab hea koormuse ja treenib lihaseid, kuid samas jahutab keha. Soovitav on ujuda kalda ääres! Viigimaa selgitab, et kui 18-kraadises vees ujumine on tervele inimesele kasulik, siis südamehaigele ei sobi pikka maad ujuda 16–17-kraadises või jahedamas vees, sest nii tekib suurem energiakulu, mis on koormus südamele.
Peale trenni või sauna on jahedasse vette hüpata kosutav, kuid südamearsti sõnul pole kiire temperatuuride üleminek hea. Siis tõuseb vererõhk äkitsemalt ning suureneb südame rütmihäire risk. Kui on soov pärast pingutust nõudvat trenni ujuma minna, tuleks Viigimaa sõnul ohu vältimiseks kasta enne kuum keha üle jaheda veega.
Põlluveer toonitab, et kuumade ilmadega tuleb teha ennetustööd ning pulsikella kasutamine tuleb kasuks.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/1037571/sudamearst-selgitab-miks-voib-suvel-spo…