Pealehele
WHO hinnangul oleks 80 protsenti südamehaigusi ennetatavad tervislike eluviisidega. „Erinevates riikides on meeste eluiga naiste omast 3-11 aastat lühem. Just seda vahet peaksime me vähendama ja ma arvan, et suudame seda,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht prof Margus Viigimaa aprilli alguses toimunud Mehe Tervise konverentsil.
Prof Viigimaa pidas konverentsil ettekande „Ateroskleroos ja hüpertensioon tapavad”. Ta sõnas, et teema on ähvardav ja kahjuks ka tõsi. Seejuures on mõlemad haigused kergesti ennetatavad kui vältida kolme riski: hoida vererõhk ja kolesterool kontrolli all ning mitte suitsetada. „Kõrgvererõhutõve põhjustatud surmad on maailmas 10 aastaga suurenenud 65,3 protsenti ning see on kõige enam suremust põhjustav haigus,“ rääkis ta. „Eesti kuulub riikide hulka, mille näitajad on veidi positiivsemad võrreldes ülejäänud idabloki riikidega, kuid me ei küüni veel arenenud riikide hulka. Igapäevaselt võtab Eestis 340 000 patsienti vererõhuravimit. Ühelt poolt kohutavalt suur arv – iga neljas inimene, kuid teisalt tähendab see, et efektiivselt ravitud patsiendi riskid on oluliselt väiksemad. Kasutame ju samu ravimeid, mis põhjamaadeski.“
Viigimaa sõnul võib juba lähiaastatel oodata hüpertensiooniravis oodata ees revolutsiooniline hüpe, sest praegu on käimas uuringud, mis puudutavad üht 2x aastas süstitavat hüpertensiooniravimit.
Liiga palju soola, suhkrut ja loomset rasva
Ka eestimaalaste kolesteroolinäit on see, mis arstidele jätkuvalt palju muret teeb. Kui vastsündinul ja hiinlasel on see 1, siis keskmisel eurooplasel tõuseb elu jooksul 3,5-4 peale. „Nii kõrge näit kahjustab juba veresooni. Peame tegema kõik, et see jääks 3.0 piiresse. Elustiiliga saab siin väga palju ära teha,“ ütles prof Viigimaa. „Eesti inimese toitumine on toidupüramiidi arvestades üsnagi proportsioonist välja – liiga palju soola, suhkrut, loomset rasva, igasugu krõpse ja snäkke. Kõige sellega rikuvad inimesed väga oma tervist.“
Kolesterooliravi eesmärk peab Viigimaa sõnul sõltuma konkreetsest patsiendist. „Kellel on olnud juba infarkt, esinevad neerukahjustused, diabeet, siis kolesterooli eesmärk on 1.4. See on ravimite abil täiesti saavutatav,“ ütles ta. „Just meestel on rohkem halva kolesterooli tõusu ja kõrget vererõhku, seetõttu haigestuvad nad ka varem südame-veresoonkonna haigustesse.
Tervislikku eluviisi nimetas prof Viigimaa lausa kahe esimese punktina ateroskleroosi ja hüpertensiooni ennetuses. Alles siis tulevad sellised aspektid nagu riskitegurite välja selgitamine ja mõjutamine; varajase ateroskleroosi kindlaks tegemine ja südamehaiguste täppisennetamine.
Elude säilitamise koha pealt on väga olulised varajase ateroskleroosi uuringud ning siin on Viigimaa sõnul tulevikku pulsilaine analüüsil, mis võimaldab vaid minutiga kindlaks teha patsiendi veresoonte seisundi. „Kui on näha, et levi on kiirenenud, saab teha juba põhjalikumad uuringud. See on suund, mis aitab meil diagnoosida eale mittevastavat ateroskleroosi,“ selgitas prof Viigimaa.
Ta näeb väga suurt tulevikku geeniandmete kasutamises erinevate riskide tuvastamisel ja ravivõimaluste leidmises. Samuti võib just geneetiliste riskide teadmine motiveerida inimesi jälgima tervislikke eluviise. Lõpetuseks ütles Viigimaa, et kuigi me ei ole oma südamesurmade arvult veel jõudnud nn arenenud riikide hulka, on ajavahemikul 1994-2020 Eestis kuni 65-aastaste inimeste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse vähenenud 70 protsenti ja nii kiire langusega oleme Soome järel Euroopa riikidest teisel kohal.
Pärilikult kõrge kolesteroolitase
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Martin Serg jätkas pärilikkuse teemadel ja tõi välja, et perekondlik hüperkolesteroleemia on sagedaisem autosoom-dominantne geneetiline haigus. Seda iseloomustab väga kõrge LDL kolesterooli tase veres ja varakult avalduv kardiovaskulaarne haigus ehk infarktid ja insuldid juba 30-40ndate eluaastates. Varajane hüperkolesteroleemia ravi alustamine vähendab haiguse tüsistusi ja suremust.
Serg soovitas kindlasti tähelepanu pöörata patsiendile, kel on enne 45ndat eluaastat Arcus cornealis ehk lipiidide ladestused sarvkestas ja kõõlus-ksantoomid. „Olen töötanud Norras ja sealsete ravipraktikatega loetakse juba raviveaks, kui 12+ vanuses laps ei saa sellele haigusele ravi. Kui me leiame haige vanema, hakkame uurima ka tema lapsi. Mida varem alustada hüperkolesteroleemia ravi, seda paremad,“ märkis ta.
Ta sõnas, et perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel on LDLkolesterooli eesmärkväärtused raskelt saavutavad. „Juhul kui kõrge intensiivsusega statiini ja esetimiibiga ravi eesmärki ei saavutata, siis on nendel patsientidel soovitatav kasutada PCSK9 inhibiitorit või inklisiraani,“ ütles ta. „Vähemalt tõenäolise perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendid tuleb suunata lipiidikabinetti.“
Artikkel ilmus https://arst.ee/2022/04/12/neli-viiendiku-sudamehaigustest-on-ennetavad…