Pealehele
Onkoloogiliste haigete puhul tuleb tähelepanu pöörata ka põhihaiguse raviga seotud südamehaigustele. Onkoloogilise ravi kardiaalsete hilistüsistuste õigeaegsel tuvastamisel ja onkokardioloogile suunamisel on oluline roll perearstidel.
Riina Vettus, regionaalhaigla kardioloog-vanemarst
Tänu murrangulisele vähiravi arengule on viimastel aastatel erinevate vähipaikmetega patsientidel paranenud elulemus ja pikenenud eluiga. Samas on neil patsientidel üha sagedamini erinevaid kaasuvaid haigusi, millel seos saadud onkoloogilise raviga.
Sagedasemateks probleemideks on krooniline neeruhaigus, GI probleemid, aneemia, jõuetus, infektsioonid, samuti mitmed kardiaalsed probleemid (KVH).
Sõltuvalt vähipaikmest ning onkoloogilise ravi tüübist, esineb onkospetsiifilisest ravist saadud kardiotoksilisust kuni 48% patsientidest. Mõnede kasvajate puhul on kardiovaskulaarse riski tõus seotud mitme faktoriga. Näiteks müeloomtõve diagnoosi saanud patsiendil (kes on valdavalt eakamad ja sageli multimorbiidsemad inimesed) võib olla kaasuvalt kardiaalne patoloogia.
Teiseks põhjustab müeloomtõbi sageli amüloidi ladestumist, hüperviskoossust, aneemiat, hüperkaltseemiat ja neerupuudulikkust – mis on omakorda kardiaalse riski tõusuga seotud.
Kolmandaks põhjustavad müeloomtõve ravis kasutatavad preparaadid erinevaid kaasuvaid kardiaalseid probleeme- immunomodulaatorid südame rütmihäireid ja venoosset tromboosi; alküleerivad preparaadid südamepuudulikkust, ventrikulaarseid ja supraventrikulaarseid rütmihäireid, ägedat arteriaalset tromboosi.
Proteasoomi inhibiitorid hüpertensiooni, südamepuudulikust, rütmihäireid, ägedat koronaarsündroomi. Antratsükliinravist saadud südamekahjustus viib südamepuudulikkuse sümptomatoloogia tekkeni.
Onkoloogilise ravi foonil tekkinud südamepuudulikkus on eriti kehva prognoosiga – 5aastane elulemus on vaid 50%.
Probleem võib avalduda aastaid peale ravi
Onkospetsiifilise raviga seotud kardiotoksilisus võib avalduda ka aastaid hiljem. Kiiritusravi tüsistusi näeme sageli 10–15 aastat peale vähiravi lõppemist. Retsidiveeruv perikardiit, klapirikked, koronaarhaiguse avaldumine, rütmihäired on sagedaseimad hilistüsistused kiiritusravi järgselt. Noores eas (näiteks lümfoomi tõttu) rindekere piirkonna kiiritust saanud patsientidel, võivad kardiovaskulaarsed komplikatsioonid saada tõsiseks kliiniliseks probleemiks aastaid hiljem (mil põhihaigus on remissioonis või patsient täielikult tervenenud).
Kardiaalne monitooring on saanud oluliseks osaks rinnavähipatsientide ravikorralduses. Rinnavähk ja kardiovaskulaarsed haigused jagavad mitmeid sarnaseid riskifaktoreid – suitsetamine ja hormoonasendusravi ning väheliikuv eluviis on mõlema patoloogia teket soodustavaks riskifaktoriks. Mitmed neist faktoritest on modifitseeritavad, mõned siiski mitte. Uuringud on näidanud , et näiteks > 1/3 rinnavähi patsientidest omab > 2 KVH riskifaktorit. Seega, kui me kardioloogidena modifitseerime agressiivselt KV H riskifaktoreid, siis preventiivselt vähendame sellega mitte ainult südamehaigusi vaid ka vähki!
Oluline on vähiravieelne riskifaktorite hindamine, sageli ka raviaegne korduv hindamine. Et vältida kardiaalseid komplikatsioone, mis võivad saada onkospetsiifilise ravi katkestamise ja kehva prognoosi põhjuseks.
Onkokardioloog aitab hinnata südamekahjustuse riski
Onkokardioloogi roll on pakkuda onkoloogile kardioloogilist tuge. Lõppeesmärgina soovime osutada patsiendile efektiivset vähiravi, mis ei kahjustaks südant või ei halvendaks juba olemasolevat kardiaalset probleemi. Vähiravi eelne KVH riski hindamine ning raviotsus vastavalt riski tasemest võimaldab teha patsiendile ohutuma onkoloogilise preparaadi valiku. Raviaegne kardiovaskulaarse riski hindamine dünaamikas ja preventiivsete meetodite/kardiaalse ravi rakendamine kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsientidele tagab nii parema onkoloogilise ravi tulemuse, kui ka patsiendi elukvaliteedi ravi ajal ja selle järgselt.
Jätkuv ja pikaaegne KVH monitooring ravi lõppemise järgselt aitab tuvastada ravist tingitud hilistüsistusi. Ka täiesti terve südamega vähipatsient võib toksilise keemiaravi foonil saada südamekahjustuse, samas kui eelneva südamepatoloogiaga patsient võib adekvaatse jälgimise ja ennetavate meetmete rakendamise korral läbida probleemideta tõsise vähiravi kadalipu. Seega vähiravi eelne KVH riski hindamine- raviotsus vastavalt KVH riskist ning vastavalt sellele onkoloogilise preparaadi valik, on ülimalt olulised.
Oluline on ka patsienti harida ja talle teadvustada, et kasvajavastane ravi saab toimuda vaid siis, kui kaasuv kardiaalne probleem on hästi ohjatud, ordineeritud kardiaalsed ravimid regulaarselt tarvitatud. Osata ära tunda varaseid ja esialgu ehk tagasihoidlikke, kui tõsisele südameprobleemile viitavaid kaebusi ning pöörduda abi saamiseks perearsti, onkoloogi või kardioloogi vastuvõtule.
Onkokardioloogi vastuvõtule regionaalhaigla kardioloogiapolikliinikusse on oodatud kardiaalste probleemidega onkoloogilised haiged – ravieelse kardiovaskulaarse riski hindamiseks ning onkoloogilise ravi ajal tekkivate kardiaalsete probleemidega patsiendid.
HEA TEADA
- Patsientide registreerimine regionaalhaigla onkokardioloogi vastuvõtule tel 617 2058, 617 1049 või läbi e-konsultatsiooni.