Pealehele
Liigne kogus soola tõstab vererõhku ning koormab südant. Palju peidetud soola leidub valmistoitudes ja töödeldud toodetes. Argiselt tarbitava soolakoguse vähendamiseks on mitu nippi.
Sool on tervisele vajalik, kuid enamik arenenud maade rahvaid tarbib seda liiga suures koguses. Selle tagajärjel kimbutab inimesi kõrge vererõhk, mis kahjustab ajapikku tervist ning suurendab südamehaiguste riski. Üks lihtsamaid mooduseid kõrge vererõhu leevendamiseks on soola tarbimise vähendamine ning seepärast on oluline jälgida, et igapäevane soola kogus toidus jääks normi piiresse.
Soola mõju vererõhule on teada juba aastatuhandeid. Üks esimesi näiteid pärineb pea 5000 aasta tagusest meditsiinikirjutisest Huangdi Neijing, kus on märgitud, et kui toidus leidub liiga palju siis pulss tugevneb. See on üks viiteid soola ja vererõhu seosele.
Liigne kogus soola tõstab vererõhku ning koormab südant, sest naatrium seob endaga vett ning tänu sellele suureneb ringleva vere maht, vererõhk tõuseb ja südame koormus suureneb. Naatrium eritatakse organismist neerude kaudu ning mõne inimese neerud on soola töötlemisel väga efektiivsed, mis tähendab, et nende organismi tööd sool nii rängalt ei mõjuta. Umbes kolmandik inimesi aga on soolatundlikud, mis tähendab seda, et kui inimene tarbib lubatust kasvõi natuke rohkem soola, siis tõuseb tema vererõhk ning organism kannatab.
Teelusikatäis soola
Inimorganism vajab päevas 3–5 grammi naatriumkloriidi ehk keedusoola. See on umbes üks teelusikatäis, kuid arvestada tuleb sellega, et keskmiselt 80 protsenti inimese päevasest soola kogusest on juba toitudes olemas ning vaid 20 protsenti tarbitud soolast on toidule valmistamise käigus lisatud sool. Palju peidetud soola leidub valmistoitudes, töödeldud lihatoodetes (vorstid, singid, suitsutatud liha), juustus, mitmetes külmutatud toodetes, oliivides, leivas ja konservides. Näiteks leidub ühes liitris tomatimahlas 6–8 grammi soola ning ühes küüslauguleivakeste või soolatud pähklite pakis võib olla kogu päevane soola kogus.
Hea viis päevast soola tarbimist vähendada on eelistada töötlemata toiduaineid ning maitseaineid, mis ei sisalda soola. Kui päevane lubatud kogus on üks teelusikatäis, siis tulebki arvestada sellega, et toidule juurde lisatava soola hulk võiks olla üks viiendik ühest teelusikatäiest, sõltuvalt inimese toitumisharjumustest.
Soola tarbimine on nii harjumuspärane, et paljud inimesed isegi mitte ei maitse enne soola lisamist toitu. See harjumus võib aga viia kõrgvererõhutõve tekkeni.
Paljud patsiendid, kes on olukorras, kus neil tuleb kõrge vererõhu tõttu hakata tarbima ravimeid, tunnevad huvi selle vastu, kuidas oleks võimalik elustiili ja toitumisharjumustega oma olukorda parandada. Üks parimaid ning lihtsamaid viise kõrge vererõhu leevendamiseks on soola tarbimise vähendamine. Eriti märgatav on tarbimisharjumuste muutmine soolatundlike patsientide puhul. Näiteks tavalise soola asendamine mineraalaineid sisaldava pansoola vastu ning soola aseu smoeolla t,eiste maitseainete kasutamine võib esaimideastai soolatundlikel inimestel langetada vererõhku kuni 10 mm Hg. Näiteks on kindlaks tehtud, et kui iga päev kümme grammi soola tarbivad inimesed vähendavad soola kogust viie grammi peale, langeb nende vererõhk ca 5 mm Hg.
Soola tarbimise harjumusi on võimalik muuta näiteks teiste maitseainete kasutamisega. Ürdid, vürtsid ja tšillipiprad on hea alternatiiv toidu maitsestamiseks ning soola vähendamiseks. Tugevama maitse annavad näiteks paprika, tšiili, koriander, basiilik või köömned ning inimese maitsemeel harjub ajapikku ka väiksema soolakogusega.
Teine oluline viis soola kahjuliku mõju vähendamiseks on keedusoola asendamine pansoolaga. Pansoolas on vererõhku suurendav naatrium asendatud kaaliumi ja magneesiumiga, mis hoopis langetavad vererõhku. Samuti on pansoolale lisatud aminohape lüsiin, mis vähendab kaaliumkloriidi metalset maitset. Lüsiin aitab organismil omandada mineraale ning toetab immuunsüsteemi toimimist. Pansool on tervislikum variant, mis aitab hoida vererõhu normi piires ning sisaldab mineraalaineid. Soomes on pansoola kasutusele võtnud isegi kiirtoidukohad nagu McDonaldsid.
Mineraalaineid sisaldavad soolad, mida reklaamitakse sageli tervislike alternatiividena, sisaldavad tegelikult ikkagi naatriumi, mis põhjustab kõrget vererõhku. See tähendab,et Himaalaja roosa sool ja teised sarnased variandid on küll pisut tervislikumad, aga tegelikkuses vererõhule pea sama kahjulikud kui tavaline sool.
Sool ja vererõhk
Üks kõige ulatuslikum uuring soola tarbimise mõjust vererõhu probleemidele oli 1997. aastal korraldatud INTERSALT uuring, milles vaadeldi 32 riigi elanike soola tarbimise harjumusi ning hinnati üle 10 000 inimese tervist, et selgitada välja, kuidas mõjutab soola tarbimine inimeste südant, vererõhku ja tervist. Leiti, et mida rohkem soola inimesed tarbivad, seda kõrgem on nende vererõhk. Näiteks piirkondades, kus ei tarbita pea üldse soola, on inimeste keskmine süstoolne vererõhk 110–120 mm Hg. Sellised paigad on näiteks Botswana ning Saalomoni saared Okeaanias. Enamikes arenenud riikides aga on soola tarbimine soovitatava viie grammi asemel 9–12 grammi päevas ning inimeste keskmine vererõhk 140–150 mm Hg.
Eestis tarbitakse päevas keskmiselt 10–12 grammi soola, mis on samuti liiga palju. Soome on aga hea näide sellest, kuidas on võimalik soola tarbimist kogu riigis oluliselt vähendada ning seeläbi parandada rahva tervist. 40 aasta eest tarbisid soomlased päevas keskmiselt 16 grammi soola ja seetõttu esines neil ka oluliselt rohkem terviseprobleeme. Nüüdseks on aga soomlaste soola tarbimine kaks korda väiksem ehk 8 grammi päevas. Peamiselt tänu sellele on soomlaste keskmine vererõhk samuti langenud 10 mm Hg. Inimeste toitumisharjumusi on väga raske muuta, kuid Soome kogemuste põhjal on võimalik öelda, et ühe aastaga saab soola tarbimist vähendada ühe grammi võrra.
Soola tarbimise vähendamine on võimalik majanduslike meetmetega, aga peamine tegur, mis Soomes toimis, oli inimeste teadlikkuse tõstmine. Soola ja vererõhu teemal tehti väga põhjalikku teavitustööd ning inimesed hakkasid ajapikku toitumisharjumusi positiivses suunas muutma. Sellest annab märku ka kuni 65-aastaste inimeste kardiovaskulaarne suremus, mis on Soomes selle perioodi vältel ligi 90 protsenti vähenenud. Eestis on viimase 25 aasta jooksul kuni 65-aastaste kardiovaskulaarne suremus vähenenud üle 50 protsendi. Soola tarbimise vähendamine on reaalne võimalus suremuse edasiseks vähendamiseks..
Teine näide sellest, kuidas võib soola tarbimine mõjutada inimeste tervist, on Hokkaido saar ja Põhja-Jaapan, kus tarbitakse päevas 25–30 grammi soola. Mitmed sojatooted, mis on piirkonnas väga populaarsed, sisaldavad suures koguses soola ning pikaajalise tarbimise tagajärjel hakkab see mõjutama inimeste tervist. Selles piirkonnas elavatel inimestel esineb ebaproportsionaalselt palju ajuinsulte, mille põhjuseks on liigsest soolast tingitud kõrge vererõhk.
Internetis leviva info suhtes tuleks olla kriitiline, sest mitte kõik allikad ei ole usaldusväärsed. Mitme toidutootja lobitöö tulemusel valmivad uuringud, milles väidetakse, et sool ei ole inimesele absoluutselt kahjulik ning seda võib tarbida pea piiramata koguses. Tootjatele on soola toitudes kasutamine tulus, sest sool aitab pikendada toiduainete säilivust ning kuna sool seob endaga vett, suureneb tänu lisatavale soolale ka toiduainete maht. Seetõttu on oluline leida teaduspõhised allikad, mis annavad adekvaatse ning usaldusväärse ülevaate soola tarbimise mõjust tervisele ning soovitatavatest kogustest.
Iseenda soola tarbimise saab kindlaks määrata veebilehel toitumine.ee, kus on selleks hõlbus soolakalkulaator ning palju infot erinevate toiduainete soolasisalduse ning tervisemõjude kohta. Teine hea allikas on Tervise Arengu Instituudi koduleht, kus leidub samuti asjakohast informatsiooni soola tarbimise ja vererõhu kohta.
Artikkel on ilmunud Postimehes.