Pealehele
Igal aastal 13. oktoobril tähistatakse ülemaailmset tromboosipäeva, mille eesmärgiks on suurendada elanikkonna teadlikkust tromboosist ning seeläbi vähendada ebavajalikke surmasid ja haiguse kaugtüsistusi. Sel päeval sündis ka Rudolf Virchow, kes oli saksa arstiteadlane ja antropoloog ning kirjeldas esimesena tromboosi patofüsioloogiat.
Teadlikkus arteriaalsest tromboosist on suurenenud aastatepikkuse töö tulemusena. Vähem on aga tähelepanu pööratud kolmandale olulisele kardiovaskulaarsele haigusele, venoossele tromboosile, mille raskeim avaldumisvorm, kopsuarteri trombemboolia on äkksurma põhjus 25%-l patsientidest. Haigust diagnoositakse 1-2 juhtu 1000 täiskasvanu kohta aastas. Kaks kolmandikku venoosse tromboosi juhtudest esineb isoleeritult süvaveeni tromboosina ja üks kolmandik kopsuarteri trombembooliana koos või ilma süvaveeni tromboosita.
Käesoleval aastal on venoosne tromboos üks enim käsitlust leidnud seisund kliinilistes uuringutes seoses haiglaravi vajavate raske COVID-19 pneumooniaga patsientide suurenenud tromboosiriskiga. Rahvusvahelised ravijuhendid soovitavad hospitaliseeritud patsientidel rakendada farmakoloogilist tromboprofülaktikat kogu raviperioodi vältel kui ei ole vastunäidustusi. Ning jälgida haiglajärgsel perioodil COVID-19 pneumooniat põdenud patsiente kopsufibroosi ja trombembooliliste tüsistuste tekkeriski suhtes, kui kliiniline paranemine ei ole ootuspärane.
Süvaveeni tromboosi tuleb kahtlustada, kui patsiendil esineb ühepoolselt jala või sääre turse, pinge, valu ja nahavärvi muutus. Kopsuarteri trombembooliat, kui patsient kaebab õhupuudustunnet, rindkere valu, köha/veriköha, südamekloppimist ja minestustunnet.
Parim viis ennetada rasket COVID-19 pneumooniat ja sellest tingitud tromboosi on COVID-19 vastane vaktsineerimine.
