Septembris toimus Rapla kultuurikeskuses esimest korda patsiendipäev, kus käisid tervisenõu andmas ka Regionaalhaigla südamekeskuse arstid ja õed, füsioterapeudid ning patsiendinõukoja liikmed.
Tekst ja fotod: Stina Eilsen
Raplamaa esimese patsiendipäeva avas Raplamaa Haigla juht dr Piret Sell, kes tõi oma kõnes välja huvitavaid fakte haigla ajaloost. Pärast avasõnu jätkus programm loengutega kultuurikeskuse suures saalis.
Regionaalhaigla poolt esines südametervise loenguga prof Margus Viigimaa, kes andis ülevaate südamesõbralikust toitumisest ja liikumisest, vajalikest terviseuuringutest ning uuematest rahvusvahelistest soovitustest südametervise hoidmisel.
Südametuba on väga populaarne
Niipea kui kell sai 11, tekkis Rapla kultuurikeskuse teisele korrusele kammersaali järjekord huvilistest, kes soovisid mõõta vererõhku, kolesterooli ja veresuhkrut ning kardioloogide nõu kuulda. Ennetusjuht Kai Kuuspalu ja koolitusvaldkonna juht Kristi Remmik, kellele Rapla ka kodulinn, jagasid järjekorranumbreid ja suunasid inimesi õige spetsialisti juurde. Laudade taha olid ennast sisse seadnud Regionaalhaigla arstide ja õdede kõrval ka Rapla Haigla õed.
„Seda toimetamist oli kõrvaltvaataja pilguga väga vahva kogeda – Rapla Haigla õed siniste ja Regionaalhaigla õed punaste pusadega mõõtmas tervisenäitajaid ja patsientidega vestlemas, teises nurgas individuaalsed vestlused arstidega. Väga palju suhtlemist, aktiivset inimese ära kuulamist, naeratusi, sõbralikkust,“ ütleb Kai Kuuspalu rahulolevalt. Ennetustöö on tema südameasi.
Kardioloog Martin Sergi nõustamislauast tõuseb püsti rõõmsameelne Ave, kes elab Rapla lähedal, võtab aktiivselt osa erinevatest tervisepäevadest ja seda mitte ainult enda pärast. „Kuna minu töö massöörina on tihedalt seotud tervise ja inimestega, siis olen terve elu käinud tervisega seotud üritustel. Mulle on oluline, et oskaksin enda kliente mure korral õigesse kohta suunata. Tänasel infopäeval oli mulle oluline professor Viigimaa kõnest üks infokild, millest ma senini teadlik ei olnud: kord elu jooksul tasub kõigil täiskasvanutel mõõta lipoproteiin a taset, sest see on geneetiliselt määratud ja seda ei mõjuta vanus ega elustiil, aga selle lihtsa vereanalüüsiga saab tuvastada kõrgenenud südame-veresoonkonna haigustega inimesed,“ räägib aktiivne naine. Enda tervisenäitajatega võib ta üldjoontes rahul olla. „Öeldakse küll, et kui tulla piisavalt lähedale, küll neid vigu leiab, aga ei, midagi tõsist mul ei leitud. Sain dr Martin Sergilt ka vajalikke nõuandeid.“
Abielupaar Marika ja Sulev on tulnud nõustamisele koos. Ühiselt on ka üle saadud erinevatest eluraskustest, näiteks Sulevil on olnud tõsisemaid terviserikkeid. Mõlemad paistavad rahulolevad. „Minule meeldib ette võtta pikki jalutuskäike tervise heaks, aga õhtusest jäätisesöömisest ma loobuda ei suuda. Samas armastan väga puu- ja juurvilju,“ räägib Marika. Sulev täiendab kõrvalt: „Mina teen kodus trenažööril regulaarselt harjutusi.“
Kokku külastas südametuba 76 inimest
Taastusravi spetsialistid panid inimesed liikuma ja käte jõudu testima.
Valgre toas olid ennast sisse seadnud taastus- ja palliatiivravi kliiniku juht dr Annelii Jürgenson ja füsioterapeut Taavi Metsma, kes andsid liikumissoovitusi ja näitasid lihtsamaid harjutusi, samuti sai spetsiaalse dünamomeetri abil mõõta käte jõudu ning võrrelda seda vastava eagrupi normväärtusega. Huvi liikumistoa vastu oli suur, hoolega prooviti järele harjutusi ning testiti käte jõudu. „Pigista nüüd nii tugevalt, kui suudad,“ juhendas dr Jürgenson järjekordset huvilist, kes enda haardejõu proovile pani. „38 tuli, see on väga hea tulemus,“ saab ta kiita.
Suures saalis toimusid samal ajal vestlusringid, Insuldiseltsi esindajad rõhutasid, kui oluline on insuldi puhul kiire abi ning insuldijärgselt lähedaste toetus.
Esimene patsiendipäev läks edukalt
Raplamaa Haigla ravijuhil dr Kadi Lambotil on põhjust rahul olla, sest Raplamaa patsiendipäev õnnestus igati. „Osalejaid oli rohkelt ning huvi südame tervise vastu oli selgelt tuntav. Päeva esimeses pooles said sajad Raplamaa inimesed kasulikku teavet ennetuse ja isikliku panuse vajalikkuse kohta tervise hoidmisel ning muidugi praktilisi nõuandeid tervislikeks eluviisideks. Päeva teises pooles toimunud seminar pakkus maakonna tervishoiutöötajatele väärtuslikku teadmiste vahetust ja koostöövõimalusi patsientide raviprotsessis.“
Dr Lamboti sõnul aitab Regionaalhaigla ja tütarhaiglate koostöö maakonna teiste tervishoiutöötajatega parendada ravivõimalusi suurematest tõmbekeskustest väljas elavatele inimestele ning täita konkreetse sisuga võrgustumise algeesmärki. „Kordaläinud ürituse valguses on südamesoov muuta sellised teemapäevad koostöös Regionaalhaigla, tütarhaiglate ja kohalike omavalitsustega regulaarseteks sündmusteks. Kõik eeldused – tahe, oskused, ideed ja huvi – on selleks olemas. Suur tänu kõigile!“
Ka Regionaalhaigla ennetusjuht Kai Kuuspalu leiab, et tervisepäev läks korda. „Koostöös Raplamaa Haiglaga jõudsime toreda ja tiheda päevani täis patsientidega suhtlemist ja ettekandeid. Aktiivne osavõtt näitas, et huvi terviseteemade vastu on Raplamaal suur. Esimene patsiendipäev kinnitas, et sellistel ettevõtmistel on kogukonna jaoks suur väärtus.“