НА ГЛАВНУЮ СТРАНИЦУ
Südamearst Margus Viigimaa rääkis Vikerraadios, et tervisliku eluviisiga on võimalik maandada väga kõrget geneetilist südamehaiguste riski ning lisas, et kehaline tegevus ei pea olema väga intensiivne, vaid regulaarne. Arst tõi välja, et teaduslikult on südametervislikuks tunnistatud vahemeremaade dieet.
“Elustiilist sõltub umbes 50 protsenti, et ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse südamearst Margus Viigimaa.
“Uus teadmine on nüüd see, et inimesed, kellel on kõrge geneetiline risk, mis annab 91 protsenti lisariski võrreldes nendega, kellel kõrget geneetilist riski ei ole, siis nemad peaksid eriti suurt tähelepanu pöörama toitumisele, liikumisele ja heale unele ning suitsetamisest ja alkoholist loobumisele, et ei tekiks südame- ja veresoonkonnahaiguste tüsistusi,” selgitas Viigimaa.
Vaadates veresoonte ja eriti arterite lupjumist, on leitud, et väikesed rasvaladestused võivad arterites tekkida juba lapseeas. “Ja kui on ülikõrge kolesteroolitase, näiteks perekondlik hüperkolesteroleemia, mis on geneetiline haigus, siis neil võib südamelihase infarkt tekkida isegi teismeeas,” tõi Viigimaa välja.
Tervisliku elustiiliga on südamearsti sõnul võimalik geneetiliselt kõrget riski väga palju maandada ning tõi välja, et kehaline treening on ikkagi universaalne võte, kuidas artereid saab hoida pikka aega korras, ka siis, kui geneetiline risk on kõrge. “Rääkides patsientidega, kes on hakanud tervisetreeningut tegema, aga pole võib olla eelnevalt kunagi seda teinud, siis positiivne efekt tuleb juba mõne nädalaga.”
Kehaline tegevus ei peagi olema väga intensiivne, vaid regulaarne, märkis arst.
Noorte sportlaste äkksurmad on sageli tingitud ka südame kaasasündinud juhteteedest. “Sageli on põhjuseks ka valuvaigistid, mida noorsportlased kasutavad, kuna neil on traumasid hästi palju,” täpsustas Viigimaa.
Suur mure on need äkksurmad ja elustamised, mis toimuvad jäähokiväljakul, korvpallisaalis, maratonidel ja triatlonidel ning on väga sageli tingitud sellest, et inimesed lihtsalt pingutavad üle.
“Tippsport otseselt ei too tervist, vaid ikka tervisesport. Üle 50-aastane inimene peaks ikkagi kalkuleerima, kas on mõtet püüda mingisuguseid elurekordeid ületada või kaaslasest paremat tulemust saada. Pigem ikkagi sportida südame ja tervise jaoks,” lisas südamearst.
Viigimaa soovitas korra aastas vereanalüüsi teha ning hoida silm peal vererõhunäitudel ja jälgida oma kehakaalu, mis ütleb inimese tervise kohta väga palju.
Veel tõi doktor välja, et vahemeremaade dieet on tunnistatud südametervislikuks dieediks ning selle tõestuseks on olemas korralikud teadusuuringud. “Oliivõli, puu- ja juurviljad, kala vähemalt üks kord nädalas, piiratud lihasöömine, soolamata pähklid,” loetles Viigimaa.
Arikkel on ilmunud ERR-i lehel 06.02.2025: Viigimaa: isegi kerge kehaline aktiivsus vähendab juba südamehaiguste riski | Vikerraadio | ERR