Dr Mait Altmets lahkas "Ringvaates" koroonaviiruse vastu kasutatavaid ravimeid ja nendega seotud müüte

Põhja-Eesti Regionaalhaigla vanemarst, infektsioonitalituse juhataja dr Mait Altmets lahkas "Ringvaates" koroonaviiruse vastu kasutatavaid ravimeid ja nendega seotud müüte. Tema sõnul on lootus varsti uue ravimi saamiseks olemas.

Intervjuud dr Altmetsaga saab järele vaadata siit: https://www.err.ee/1608388958/arst-lootus-koroonaviiruse-ravimiks-lahiajal-on-olemas

USA ravimitootja Merck on teinud katseid ravimiga molnupiraviir, mis on ka Euroopa Ravimiametis hindamisel.

Altmets rääkis, et lõplikke teadusandmeid ta selle ravimi kohta pole näinud, kuid avalikkuseni jõudnud info järgi on molnupiraviir toiminud nakatunutel, kes on kiiresti sellega ravi saanud.

"On lootus küll," vastas Altmets küsimusele, kas on lootust, et see ravim lähiajal kasutusele tuleb. "Ma tean, et Euroopas on ühishange ka toimumas ja Eesti kindlasti on üks osaline selles, nii et kui see ravim kohale jõuab, saame seda Eesti inimestel kasutada," rääkis ta.

"Aga see ei ole ravim, mida saame kõikidel kasutada, pigem jääb see ikkagi neile, kellel võib haigus kulgeda raskelt. Ja põhjus on see, et meil ei ole seda ravimit kindlasti piiramatult saada, sest Euroopas on arvatav, et see hind tuleb umbes 500–600 euro kanti üks ravikuur. Me ei suuda seda kindlasti kõigile pakkuda," lisas arst.

Viimasel ajal on palju räägitud ivermektiinist, mida osa inimeste hinnangul võiks koroona raviks kasutada. Altmets sellega nõus ei ole.

"See on üks ravim mida inimestel ja loomadel kasutatakse, aga parasiitide ravimiseks, mitte koroonaviiruse vastu," sõnas ta. Arst selgitas, et ivermektiini kasutatakse näiteks jõepimeduse, filariaasi, sügeliste ravis.

"See on pigem viimase rea ravim, kui meil muud rohud ei aita. Või siis, kui on troopilise infektsiooniga tegemist, kui inimene on välisriigist tulnud ja mingi halva kingituse endaga kaasa võtnud, siis saame seda kasutada," lisas ta.

Altmets selgitas, et ivermektiini kui koroonaviiruse võimaliku ravi müüt pärineb uuringust, kus katseklaasis leiti sellel viirusevastane toime. N-ö päriselus tema sõnul pole sellist uuringut, mis kindlalt kinnitaks, et ivermektiinist koroona vastu kasu on. Altmets selgitas, et ravimidoosid katseklaasis ja inimese puhul on väga suure erinevusega ja ivermektiini kasutamine inimesel suures koguses on ohtlik.

Altmets kinnitas, et PERH-is on kasutatud ivermektiini vaid parasiitide raviks.

"Kui toon näite, siis meil Covidi alguses oli plakveniil – malaariaravim –, mida me haiglates ka kasutasime, see oli Eesti ravijuhises, aga kui me nägime, et sellist efekti ei ole ja suured ravimiuuringud näitasid, et see ei toimi, siis me lõpetasime selle kasutamise. Ja ivermektiiniga on sama lugu. Uuringud ei ole näidanud, et sellest kasu on, me ei hakka seda kasutama. Arsti vaatest peaks kasutama rohtu, millest on kasu, mis ei tee kahju ja millega mõtet on. Ivermektiinil neid omadusi ei ole, vähemalt mitte koroona vastu," rääkis ta.

Haiglates kasutatakse koroona raviks remdesiviiri. "See on tõesti viirusvastane ravim, mida me reaalselt ka Eestis kasutame koroonapatsientide raviks. Aga tema miinus on see, et me ei saa seda kasutada haiglast väljaspool, sest see on intravenoosselt ehk veenisiseselt kasutatav. Ja tema efektiivsust piirab see, et me ei saa ju piisavalt kiiresti inimesi haiglasse, sest meil ei ole haiglakohti niimoodi, et me kõik nakatunud suudaksime haiglasse panna ja saaks kiiresti raviga alustada. Remdesiviir on küll hea ravim haiglas, aga mitte haiglast väljaspool," selgitas Altmets.

Tema sõnul vähendab remdesiviir patsiendi haiglas oleku aega umbes kolmandiku võrra. Surmajuhtumeid see paraku oluliselt ei vähenda, sest raviga saab alustada alles inimeste haiglasse jõudes ja see võib olla hilja.

Lisaks kasutatakse praegu koroona ravimiseks monoklonaalset antikeha.

"See on sarnane antikeha, mis tekib põdemisel või vaktsineerimisel, aga me manustame seda inimesele, kes on nakatunud ja kellel me teame, et neil ei ole immuunsust või nad on väga suure riskiga, näiteks nad surevad selle haiguse tõttu väga suure tõenäosusega ära. Et seda ägedat haigust vältida, siis monoklonaalne antikeha aitab. Ja seda me haiglates ka praegu kasutame ja see on Euroopa Ravimiametis hindamisel praegu," rääkis Altmets.

D-vitamiin Altmetsa sõnul koroonat ravida ei aita, küll aga võivad vitamiinid aidata ennetada haiguse raskemat kulgu. "Kui nende defitsiit on organismis, siis inimese vastupanuvõime on madalam," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: https://www.err.ee/1608388958/arst-lootus-koroonaviiruse-ravimiks-lahia…