НА ГЛАВНУЮ СТРАНИЦУ
Kuigi võib tunduda, et kolesterool on tembeldatud halva kõlaga sõnaks, ei pea seda tegelikult kartma. Tuleks vaid jälgida, et kolesterooli oleks piisavalt ja kolesteroolitüüpide vahel valitseks tasakaal.
Rahvasuus vererasvaks nimetatav kolesterool on oluline aine, mida on vaja sapphapete, hormoonide ja D-vitamiini tekkimiseks meie kehas. Ilma kolesteroolita ei suudaks oma ülesandeid täita ka meie keharakke ümbritsevad rakumembraanid – kolesterool annab membraanile hädavajaliku elastsuse ja hoiab membraani koos. Antioksüdandina on kolesterool väga vajalik meie nahale. „Kõige lihtsam on öelda, et see on eluks vajalik aine,“ tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa.
Kolesterooli kannavad inimese kehas ringi valgud. Doktor Viigimaa selgitab, et kolesterooli ja valkude ühendeid nimetatakse lipoproteiinideks. Sealjuures eristatakse kolme tüüpi lipoproteiine, neist tuntumad on LDL ehk halb kolesterool ja HDL ehk hea kolesterool.
Kolesteroolinäidu saab teada vereanalüüsist. Üldkolesterooli normaalnäit on alla 5 mmol/l. „Üldkolesterooli number määrab aga väga vähe. Kindlasti tuleks eraldi vaadata, kui palju on head ja kui palju halba kolesterooli,“ nendib südamearst. Halva kolesterooli näitaja peaks täiskasvanud inimesel jääma alla 3 mmol/l ja hea kolesterooli näit üle 1 mmol/l meestel ja üle 1,2 mmol/l naistel. Viigimaa lisab, et naistel on hea kolesterooli näit tavaliselt kõrgem, sest see on mõjutatud naissuguhormoonidest.
“Iga täiskasvanud inimene peaks oma kolesteroolitaset teadma. Kui täiskasvanuks saades mõõdetuna on see normaalne, siis edaspidi peaks kolesterooli kontrollima iga viie aasta tagant,“ räägib Viigimaa. Ta lisab aga, et üle 40aastased mehed ja üle 50aastased naised peaksid laskma vereanalüüsi teha kord aastas, sest peale kolesteroolitaseme saab arst sealt andmeid ka teiste tervisenäitajate kohta. Vereanalüüsi tulemuste põhjal saab tohter tekkival haigusel sabast või heal juhul isegi koonust kinni.
Sealiha on kõige kolesteroolirikkam
Doktor Viigimaa nendib, et kõrge halva kolesterooli näit ning südame- ja veresoonkonnahaigused on omavahel tihedas seoses. „Kui halb kolesterool oksüdeerub, siis tungib see veresooneseina sisse ja kahjustab seda. Samuti võtab see ära veresooneseina vastupanuvõime. Halb kolesterool tõstab vererõhku ja põhjustab veresoones trombide teket.“
Seega tuleks halba kolesterooli vähendada ja head kergitada. „Head kolesterooli aitab kõige paremini tõsta regulaarne kehaline koormus. Kaasa aitab ka kehakaalu langetamine ning oomega-3 rasvhapete tarbimine.“
Kardioloog märgib, et kõige rohkem on halba kolesterooli kiirtoidus ja rasvases sealihas. Ka pooltooted, sh vorstid ja viinerid, mis sisaldavad kõike sabast sarvedeni, on kolesteroolirikkad. „Ka piimarasv on seal kategoorias. Kellel on kolesterool kõrge, peaks rammusat piima vältima. Siinjuures on oluline rõhutada, et poodides populaarne 2,5protsendiline piim on mõnele ikkagi juba liiga rammus.“
Loomaliha on doktor Viigimaa sõnul natuke vähem kahjulik, veel parem on nahata kanaliha. Parim on aga punane kala. „Kala tuleks süüa vähemalt kaks korda nädalas. Lõhel võib olla küll kõrge kaloraaž, aga see sisaldab olulisi oomega-3 rasvhappeid,“ märgib tohter. Viigimaa sõnul on eskimotega tehtud uuringutest selgunud, et neil esineb veresoonte lupjumist väga vähe isegi kõrges vanuses, sest nende toidulaud on kalast lookas.
Muna ei ole kahjulik
“Mäletan, et kui olin noor arst, siis öeldi kõrge kolesterooliga patsientidele, et munades on palju kolesterooli ja neid ei tohiks üle kahe nädalas süüa. Hiljuti ilmus aga Sidney ülikooli teadlaste artikkel, kust selgus, et isegi pidev kahe muna päevas söömine ei tõsta kolesterooli ega vererõhu taset ega ka mitte kehakaalu. Kuna munad sisaldavad nii palju valku, mikroelemente ja vitamiine, siis need aitavad hoopis tervist parandada,“ räägib tohter munade kasulikkusest.
Toiduvalmistamise viisidest tuleks praadimisele eelistada aurutamist ja grillimist. Südamearst soovitab eestimaalastel proovida ka Vahemere dieeti. „Ehk siis kõik taandub tervislikule toitumisele ja aktiivsele kehalisele tegevusele. Kui need on tagatud, siis on süda ja veresooned kaitstud.“
Uudis on ilmunud 30.12.2020 Õhtulehes: https://tervis.ohtuleht.ee/909361/sudamearst-selgitab-nii-hoiad-vere-kolesteroolitaseme-korras