Prof Margus Viigimaa Õhtulehele: südamehaigetele on koroonaviirus eriti ohtlik

Ees on pikk ja pime sügis, koroona kogub hoogu, palju on hirmu ja teadmatust. Mis on südame seisukohalt põhilised ohud? Kuidas ennast kaitsta? Kardioloog Margus Viigimaa soovitab kindlasti liikuda, süüa tervislikult ja hoiduda koroonaviirusesse nakatumise eest. „Peame vaktsiini ära ootama ja Covid-19 ravivõimalused ka paranevad järjest, kuid praegu peame olema hästi-hästi ettevaatlikud.“

Viimastel nädalatel ajal on Euroopas nakatumine koroonaviirusesse väga kiirelt tõusnud. „Asi on väga tõsine,“ tõdeb prof Margus Viigimaa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst-kardioloogiakeskuse teadusjuht. „See on meeletu tõus – oleme jõudnud juba märtsi tipust üle, nii suurt haigestumust polegi olnud.“

Eestis on olukord veel suhteliselt rahulik, elu käib täiel rinnal ja nurisetakse piirangute üle. Kui enne tundus, et noored on väga uljad, siis nüüd ei hoia ka paljud kesk- ja vanemaealised ennast väga tagasi, on Viigimaa tähele pannud. Peetakse suuri pidusid, elatakse hoogsat seltsielu, unustatakse viirus, mis võib just vanematele ja eelnevate haigustega inimestele saada saatuslikuks.

„Kui me vaatame suremust, siis see puudutab ikka rohkem vanemaid inimesi, ka südamehaigeid – nende suremus on väga palju suurem kui teistel,“ tuletab kardioloog meelde. „Eakamatel pole küll praegu vaja kuskile koguneda, võib-olla ainult kõige kitsamas ringis. Tuleb mõistusele tulla – suuri seltskonnaüritusi pole praegu vaja.“

Nakatumiste rängemad tagajärjed ei ilmne ju kohe, vaid mõningase vinnaga. „Praegu ei ole arvud veel väga hullud, raskeid haigeid pole õnneks väga palju olnud, aga pea neid juhitaval hingamisel inimesi ei tule juurde ja jälle ka surmajuhtumeid. See võib-olla paneb mõtlema. Aga tuleks natukene varem mõelda!” paneb Viigimaa südamele.

„Me teame ju, et Covid-19ga saabuvad paljud asjad teisel nädalal. Esimesel nädalal inimene näiliselt paraneb, kuid teisel nädalal võib hingamine minna väga halvaks ja inimesest võib saada intensiivraviosakonna patsient.“

Koroona ohustab südamehaigeid
Vale on ka arvamus, justkui koroonaviirus oleks nõrgemaks läinud, pigem hullemaks, rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juht Arkadi Popov ERRis. Nii et pole kahtlust, et peaksime olema väga ettevaatlikud, eriti need, keda peetakse riskigrupiks. „Kindlasti, kindlasti!“ rõhutab ka Viigimaa. „Peame vaktsiini ära ootama ja Covid-19 ravivõimalused ka paranevad järjest, kuid praegu peame olema hästi-hästi ettevaatlikud.“

Koroonaviiruse mõjust südamehaigetele on juba olemas ka uuringute andmeid. Hiinas uuriti 72 000 koroonahaiget ja analüüsiti ka koroonasurmasid. Südame-veresoonkonna haigustega inimesi oli uuritavate  hulgas 4%, aga surnute hulgas pea veerand – 23%, mis tähendab, et eelneva südamehaigusega inimeste hulgas oli suremus palju suurem. Viigimaa sõnul on suremus kõrgem ka diabeedi, kõrgenenud kolesteroolitaseme ja kõrgvererõhutõve korral, mis tunduvad justkui „pehmed“ diagnoosid. „Kui on olemas juba südame lupjumishaigus, siis on koroonaviirus eriti ohtlik.“

Kui arstid manitsevad ettevaatusele, siis sotsiaalmeedia kubiseb lausetest – lõpetage ära, aitab koroonast, kaua te hirmutate inimesi. Ühest küljest mõistab arst, et inimesed on väsinud, aga nakkuse levik sõltub sellest, kui aktiivsed on kontaktid. „Midagi pole teha – kogu maailm läks kuidagi hooletumaks ja tuli uuesti puhang.“(Erki Parnaku)

Vähem infarkte
Kevadel, kui pea kogu maailm oli karantiinis, panid arstid tähele, et infarktide arv on tublisti langenud, ja oletati, mis võib olla selle põhjus. Korralikum rohtude võtmine? Rahulikum elu kodus? Mida on teada nüüd, pea pool aastat hiljem? „Infarkte oli tõesti vähem,“ kinnitab Viigimaa. „Näiteks Californias oli 48% vähem infarkte. Umbes 40–50%  langust oli  pea igal pool, kus seda uuriti.“ Itaalias oli tänavu märtsis  49% vähem infarkte kui 2019. aasta märtsis. Ka Euroopa kardioloogide selts tegi avalduse, et infarktide arv langes Euroopas 50%.  „Eriti palju vähem oli kergemaid infarkte, raskemate infarktide suhtes oli langus väiksem,“ märgib Viigimaa.

Infarktide arvu vähenemise üheks põhjuseks peetakse tõesti seika, et  inimesed olid kodus ja neil oli vähem nii vaimset kui füüsilist ülepinget ja konflikte, veel ei olnud jõudnud tekkida ka krooniline depressioon ja ärevus, mis samuti südant ohustavad.

Mõjutas seegi, et kerge infarkti korral ei kiirustanud haiged abi otsima, vaid põdesid kodus – aga südamekahjustus tekkis ikka ja nad jõudsid lihtsalt hiljem arsti juurde. Inimesed vältisid igasugu kontakte ja ei julgenud ka kiirabi kutsuda. Numbrid näitasid karantiini ajal küll infarktide arvu vähenemist, kuid langustrend oli ajutine ja osadel tegi see infarkti hoopis raskemaks.

Viigimaa sõnul Eestis väga suurt langust infarktide osas ei olnud – meie patsiendid olid nii tublid ja võtsid õigel ajal arstiga ühendust. „Eks  kaasa aitas ka meie hästi väljakujunenud ägedate infarktihaigete ravi süsteem.“

Kardioloog rõhutab, et ka siis, kui koroonaohu tõttu soovitatakse püsida kodus, tuleb tõsise terviserikkega kutsuda kiiresti kiirabi. „Infarkti korral saame esimese kolme tunni jooksul inimest efektiivselt aidata, teha päästvat angioplastikat, mis laiendab veresooni. Tegelikult on iga minut oluline südamelihase päästmise seisukohalt. Ei tohi ootama jääda!“

Koroona ja riskid
Ees on pikk ja pime sügis, koroona kogub hoogu, palju on hirmu ja teadmatust. Mis on südame seisukohalt põhilised riskid – üksildus, vähene liikumine, depressioon, arstiabi vilets kättesaadavus? „Arstiabi on väga hästi kättesaadav, eriti Eestis,“ arvab Viigimaa. „Aga see, et inimesed ei tule arsti juurde, on raudselt üks riske.“

Eriolukorra ajal oli ju näha sedagi, kuidas tühjenesid erakorralise meditsiini osakondade ootesaalid, ka PERHis. Kui muidu käis ööpäevas läbi mitusada inimest, siis eriolukorra ajal olid EMOd sama tühjad kui lennujaamad – tulid need, kes tõesti teisiti ei saanud.

Muidugi mõjutab südame tervist ka vaimne tervis. „Mida kauem see olukord kestab, seda rohkem tekib depressiooni ja ärevust, millega kaasneb ka vähene liikumine. Ja kui see kestab pikka aega, läheb ka immuunsüsteem viletsamaks ja suureneb  vastuvõtlikkus viirustele. Kodus kiputakse sööma ka rohkem rämpstoitu,  suitsetama ja alkoholi tarvitama,“ kirjeldab Viigimaa ohtusid.”Tuleb võtta südame- ja muid ravimeid, mis on välja kirjutatud, et ravimite võtmisse ei tekiks vahet sisse,“ ütleb kardioloog Margus Viigimaa.

Liikumine tugevdab südant ja immuunsust

Kardioloogi sõnul tuleb kindlasti hoida end liikumises. „Praegu on seisukoht, et nädalas peaks reipalt kõndima 150 minutit ehk viiel päeval 30 minutit. Aga kui töö juures ei ole liikumist ja kui tahame, et liikumine mõjuks hästi ka kehakaalule ja kolesteroolitaseme langetamisele, siis peaks 30 minuti asemel päevas olema 60–90 minutit reibast kõndi. Peale selle võiks 75 minutit nädalas olla tugevamat koormust, näiteks käia jõusaalis.“

Samas ei pea arsti sõnul minema tingimata trennisaali, isegi koduse trenažöörita saab hakkama. „On võimlemisharjutusi, mida saab teha oma keharaskust kasutades. Eakamaid saavad lapsed õpetada, internetist leiab harjutusi. Kodus saab väga hästi võimelda lahtise akna all.“

Viigimaa tõdeb, et liikumine on oluline küll igas eas, kuid eriti tähtis on see eakamatele. „Liikumist ja harjutusi on vaja juba liigeste jaoks, et need ei jäigastuks, et säiliks painduvus ja lihaste elastsus. Ka parema tasakaalu jaoks on harjutused vajalikud.“ Igal ajal on vaja regulaarselt võimelda, kuid koroona võiks panna inimesed seda veelgi tõsisemalt võtma.

„Et hoida üleval inimese kaitsesüsteeme, on vaja liikumist ja tervislikku toitu. Kehaline aktiivsus annab ka nn õnnehormoone – siis on vähem depressiooni ja ärevust ning on tugevam vastupanu igasugustele halbadele uudistele. Stressitaluvus läheb palju paremaks.“

„Tervislik toit on A ja O, kõige alus. Iga päev peaks sööma 200 g juurvilja ja 200 g puuvilju, kaks korda nädalas ka kala. Sügisperioodil on oluline võtta juurde ka vitamiine. A-, E-, B6-, B12- ja C- vitamiiniga, ka D-vitamiiniga on seostatud organismi vastupanuvõime tugevnemist, aga ka südamehaiguste sageduse vähenemist. D-vitamiini on vaja juba sellepärast, et meil pole piisavalt päikest. Kui inimene üldse ei taha kala, siis võib võtta ka oomega-3 kapsleid. Muidugi on oluline mõõdukus, mitte nii, et elad ainult vitamiinipreparaatide peal.“

Ravimitest ei tohi loobuda
Muidugi tuleb võtta järjekindlalt ravimeid, kui arst on need määranud! „See on väga tähtis!  Tuleb võtta südame- ja muid ravimeid, mis on välja kirjutatud, et ravimite võtmisse ei tekiks vahet sisse.“

Vahepeal helistasid Viigimaale murelikud patsiendid ja mõned jätsid võib-olla ka ravimi ära, kuna nad olid kuskilt lugenud, et teatud ravimid võivad soodustada koroonaviirusesse haigestumist ja halvendada selle kulgu. Viigimaa sõnul aga tutvustati hiljutisel Euroopa kardioloogide seltsi kongressil uuringut, kus leiti kindel tõestus, et ühtegi ravimigruppi ei pea ära jätma.

„Seda ravi, mis oli, peab jätkama. Kui jätta rohud võtmata, destabiliseerib see südameveresoonkonda ja inimene võib sattuda südamehaigusega haiglasse, mis pole muidugi hea. Ja kui inimene nakatub koroonaviirusega, aga süda on kuidagi destabiliseerunud või nõrk, võivad tagajärjed olla eriti halvad, nagu näitas ka Hiinas tehtud uuring.“

Uudis on ilmunud Õhtulehes 4. oktoobril 2020: https://tervis.ohtuleht.ee/1013313/kardioloog-margus-viigimaa-sudamehai…