Südamepuudulikkus

Dr Pentti Põder

admin — Thu, 03 Oct 2019 13:10:58 +0000

Dr Pentti Põder kardioloog-vanemarst admin 03.10.2019

Valdkonnad

Südamepuudulikkus

Tegevusalad

kardioloogia
südamesiirdamine

Töörühmad

Vastuvõtule

Krooniline südamepuudulikkus

admin — Tue, 01 Oct 2019 10:52:57 +0000

Krooniline südamepuudulikkus admin 01.10.2019 Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkus on südame võimetus varustada piisavalt organismi hapnikurikka verega. Südamepuudulikkuse korral ei suuda süda kas küllalt efektiivselt kokku tõmbuda (pumbafunktsiooni puudulikkus) või lõõgastuda (verega täituda).

Südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid tekib teiste südame-veresoonkonnahaiguste tulemusena. Sagedasemad südamepuudulikkuse põhjused on südame isheemiatõbi (põhjuseks südamelihase verevarustuse puudulikkus veresoonte skleroosi tulemusena), hüpertensioon ehk kõrgvererõhutõbi, südamelihase enda haigused ehk kardiomüopaatiad, südame klapirikked ja südame rütmihäired.

Südamepuudulikkuse korral ei saa organid piisavalt hapnikurikast verd ning organismi võib hakata kogunema vesi. See omakorda põhjustab tavapäraseid kaebuseid, nagu õhupuudus, tursed (enamasti hüppeliigeste piirkond, sääred), väsimus ja jõuetus. Alguses võivad sümptomid tekkida ainult suurel füüsilisel koormusel (näiteks trepist üles minnes). Aja jooksul võivad kaebused süveneda ning esineda ka puhkehetkel näiteks istudes. Sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka muudest põhjustest, nagu näiteks üldisest halvast füüsilisest vormist, kopsuhaigusest (nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) kui ka ülekaalust. Põhjuse saab kindlaks teha arst. Südamepuudulikkus on enamasti krooniline haigus ning sageli esineb perioode, kui sümptomid süvenevad. Siis on vajalik pöörduda arsti poole, kes vajadusel korrigeerib ravi.

Nagu eelpool mainitud esineb kahte erinevat tüüpi südamepuudulikkust:

langenud väljutusfraktsiooniga* südamepuudulikkuse korral ei suuda südamelihas piisavalt efektiivselt kokku tõmmata ehk pumbata,
säilunud väljutusfraktsiooniga* südamepuudulikkuse korral on südamelihas liiga jäik ning ei suuda lõõgastuda, et veri, mida edasi pumbata, saaks südamesse sisse voolata. Kasutatakse ka mõistet diastoolne puudulikkus.

*Väljutusfraktsiooniks (inglise keeles ejection fraction ehk EF) nimetatakse vere hulka, mille süda iga löögiga edasi pumpab ning seda mõistet kasutavad arstid sageli südamepuudulikkuse raskusastme iseloomustamiseks.

Esinemissagedus
Südamepuudulikkuse levimuseks peetakse ligikaudu 1–2% rahvastikust ning on pigem vanemaealiste haigus, üle 70-aastaste hulgas on esinemissagedus juba ligikaudu 10%. Eestis võib südamepuudulikkusega patsiente olla seega ligikaudu 25 tuhat.

Diagnostika
Südamepuudulikkuse diagnoosimiseks on vajalik patsiendi esmane läbivaatus (patsiendi küsitlemine sümptomite iseloomu ja tekke osas, kopsu ja südame kuulatlus kuuldetoruga, jalgade tursete hindamine). Uuringutest teostatakse esmalt elektrokardiogramm (EKG) ja röntgenülesvõte rindkerest, mis annab esmast informatsiooni nii südame kui kopsude kohta. Alati tehakse vere- ja uriinianalüüsid. Lisaks teostatakse ehhokardiogramm (südame ultraheliuuring), mis näitab südame seisundit ning töö efektiivsust.

Ravi kohta loe lähemalt siit.

"Murtud südame" sündroom

editor — Sat, 14 Sep 2019 17:48:06 +0000

"Murtud südame" sündroom editor 14.09.2019 Südamepuudulikkus

Takotsubo sündroom on tuntud ka kui stress-kardiomüopaatia, murtud südame või südame tipu ümardumise (apical ballooning) sündroom ning harvem kui õnneliku südame sündroom. Nimetus tuleneb kaheksajala lõksu jaapanikeelsest tähendusest kuna vasak vatsake on haiguse tagajärjel sageli selle kujuga. Haiguse täpne tekkepõhjus on teadmata, kuid arvatakse, et see on seotud ülemäärase sümpaatilise stiimuli ja katehhoolamiinide (n-ö stresshormoonide) liiaga. Kuna sündroom võib sümptomite ja kliinilise leiu alusel meenutada südamelihase infarkti, siis võib osutuda vajalikuks hospitaliseerimine kardiointensiivravi osakonda või kardioloogia osakonna intensiivravipalatisse täiendavateks uuringuteks ja raviks.

Põhjused ja sümptomid
Sageli kutsub haiguse esile tugev emotsionaalne (lein, hirm, viha, ärevus, kuid ka ootamatud rõõmsad sündmused) või füüsiline (insult, krambid, verejooks, hingamisraskus) stress. Üksikutel juhtudel võib esineda elu jooksul ka korduvaid haigestumisi. Suurem osa haigestunutest on üle 55-aastased naised.

Tavalisemad sümptomid on valu rinnus, õhupuudus, minestus ning ägeda südamepuudulikkuse nähud ja erinevad rütmihäired. Südamekahjustuse nähud mööduvad päevade kuni nädalate vältel. Enamasti on see soodsa kuluga haigus, kuid harvadel juhtudel võib olla ka eluohtlik.

Diagnoosimine
Diagnoosimine põhineb haigestumisega seotud kaebuste ja sellele eelnenud sündmuste ning erinevate uuringute analüüsil. Sagedamini kasutatakse selleks, lisaks vereanalüüsidele ka EKG, pärgarterite anatoomiat ja täpsustavat uuringut (koronarograafia) ja südame ultraheli (ehhokardiograafia) uuringut. Sageli ei esine pärgarterites olulisi ahenemisi, kuid nende olemasolu ei välista Takotsubo sündroomi. Abivahendina võib kasutada ka InterTAK kriteeriume.

Tüüpiliselt on ehhokardiograafial näha vasaku vatsakese tipu piirkonnas ümardumist (ballooning) koos hüperkineetiliste basaalsete segmentidega. Harvem on muutused teistes südame piirkondades ning esineda võib ka trombi ning vedelikku perikardiõõnes. EKG-s on enamasti ST-segmendi elevatsioon või depressioon, T-saki muutused või QT-aja pikenemine ning esineda võivad ka erinevad rütmihäired. Troponiin T ja CKMBm on enamusel juhtudest mõõdukalt tõusnud.

Tüsistused
Kuigi Takotsubo sündroomi peetakse healoomuliseks haiguseks, on see tüsistuste poolest võrreldav ägeda koronaarsündroomiga. Umbes 20%-l patsientidest esineb tüsistusi varases haiglaperioodis, kuid raskematel juhtudel on ka hiljem kardiovaskulaarsete komplikatsioonide ja surma risk kõrgem.

Tüsistustest on sagedasemad äge südamepuudulikkus, vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon ja mitraalregurgitatsioon. Esineda võib ka erinevaid bradü- ja tahhüarütmiad. Eluohtlikke tüsistusi on väga harva, enamasti on südameseiskuse põhjuseks vatsakeste tahhüarütmia või müokardi ruptuur.

Ravi
Ravi peamine eesmärk on vähendada ägeda südamepuudulikkuse nähte ning vajadusel ravida rütmihäireid. Harvadel juhtudel siiski sellest ei piisa. Pikaaegses ravis on kõige efektiivsemaks osutunud AKE-inhibiitorid, kuid võib olla vajalik ka teiste ravimite ja ravimeetodite kasutamine.

Kasutatud allikad:
1.   International Expert Consensus Document on Takotsubo Syndrome (Part I): Clinical Characteristics, Diagnostic Criteria, and Pathophysiology; Jelena-Rima Ghadri et al; EHJ, Vol 39, 07.06.2018, 2032–2046, https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehy076
2.   International Expert Consensus Document on Takotsubo Syndrome (Part II): Diagnostic Workup, Outcome, and Management ; Jelena-Rima Ghadri et al; EHJ Vol39, 07.06.2018, 2047–2062, https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehy077
3.   InterTAK skoor: https://www.takotsubo-registry.com/takotsubo-score.html#

Äge südamepuudulikkus

editor — Fri, 06 Sep 2019 09:03:24 +0000

Äge südamepuudulikkus editor 06.09.2019 Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkus on seisund, kus südame pumbajõud on vähenenud ning ei suuda tagada organismile piisavalt hapnikurikast verd.

Äge südamepuudulikkus on seisund, kus südamepuudulikkus tekib (või kroonilise südamepuudulikkusega ägeneb) kiiresti.

Tekkepõhjused
Peamised ägeda südamepuudulikkuse põhjused on ebaregulaarne ravikasutus, äge südamelihase infarkt ja rütmihäired. Lisaks võib seisundit põhjustada väga kõrge vererõhk, südamelihase põletik, äge südameklapi haigus ning kopsuarteri trombemboolia.

Sümptomid
Kõige tavalisem ägeda südamepuudulikkuse kaebus on õhupuudus, mis võib tekkida juba vähese koormusega või rahuolekus. Samuti viitab ägedale südamepuudulikkusele kiire kehakaalu tõus (üle 1–2 kg nädalas), mis on põhjustatud liigse vedeliku kogunemisest organismi. Kaasneda võivad ka tursed ja väsimus.

Uuringud ja diagnoos
Ägedat südamepuudulikkust diagnoositakse tavaliselt, lisaks kaebuste hindamisele, südame ultraheli uuringu (ehhokardiograafia) ja vereproovide alusel. Sõltuvalt ägedat südamepuudulikkust põhjustavast seisundist võidakse teha ka muid uuringuid, nt südame pärgarterite sondeerimine (koronaarangiograafia) ja kompuutertomograafia.

Ravi
Ägeda südamepuudulikkuse korral on vajalik kiireloomuline meditsiiniline abi. Sageli vajatakse ka haiglaravi.
Südamepuudulikkuse ägenemise ravi peamine eesmärk on ravida seda põhjustavat haigust. Südamelihase infarkti korral teostatakse infarkti põhjustanud ahenenud pärgarteri laiendamist ja stentimist. Laiaulatusliku pärgarterite kahjustuse ja äge klapihaiguse korral võib vajalikuks osutuda südameoperatsioon. Rütmihäirete korral võidakse südamerütm taastada ravimite või narkoosis elektrišokiga läbi rindkere (elektriline kardioversioon). Õhupuuduse leevendamiseks võib olla vajalik hapniku manustamine spetsiaalse hermeetilise maskiga (vt pilti) või hingetoru intubeerimine. Vähenenud südame pumbafunktsiooni ja vererõhku on võimalik mõnede veresoonesiseste ravimitega toetada. Raskekujulise haiguse korral võib vajalikuks osutuda kunstliku vereringe (ECMO) aparaadi paigaldamine.

Ennetus
Patsiendil on südamepuudulikkuse ägenemise ennetuses oluline roll. Vaatamata ravivõimalustele on ägeda südamepuudulikkusega patsientide suremus kõrge ning seetõttu on vajalik ennetada seisundi teket (vt tabelit).

Mitte-invasiivse ventilatsiooni mask ja hingamisaparaat

Kui Teil on krooniline südamepuudulikkus, siis
•   võtke Teile määratud ravimeid regulaarselt.
•   jälgige regulaarselt kehakaalu (vähemalt 1 kord nädalas). Ägedale südamepuudulikkusele viitab kehakaalu tõus üle 1–2 kg nädalas.
•   vältige suurte vedelikukoguste tarbimist.
•   vältige liigset soola tarbimist.

Juhul kui Teil tekivad lühikese aja jooksul südamepuudulikkuse kaebused, vajate kiireloomulist meditsiinilist abi.